Demokraatliku Vabariigi piiril. Mestiku geograafilised koordinaadid on 0 30? N, 30 0? E . Mgede ulatus kirde-edela suunas on umbes 120 km ja kagu-loode suunas 65 km. Kokku on mestiku pikkus 185 km. Krgeim mgi mestikus on mitme tipuga Stanley mgi. Selle 5109 meetri krgune Margherita metipp on Aafrika krguselt kolmas tipp. Teised krgemad med on Speke (4890 m), Baker (4843 m), Emin (4798 m), Gessi (4715 m) ja Luigi di Savoia (4627 m). Mgesid eraldavad sgavad mekurud. Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poole . Liustikke oli ksnes kolmel tipul ja nende kogupindala oli 1,5 km. 1990
Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes srama mne prlikee, heleda juuksekihara vi tooli polstrinaela Armastatuimad vrvid on sinine ja kollane Ta noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sgavad, tsised, ka kannatust ja muret vljendavad maalid Sellises kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lhedaste inimeste, ka abikaasa - palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate tdinemine ta kunstist ning vaesumine Poolhmarusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga ngusid, elu ninud vanakeste kortsulisi palgeid ja krobelisest kangast rsid. Piirdus soojade tumepruunide, kuldsete ning sgavpunaste toonidega, vahel
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha
Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see krbestus ja nd on see enamasti kivikrb, osaliselt liivakrb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: Lne-Saharaks lnes; Ahaggari mestikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liiba krbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127 mm sademeid aastas. Temperatuur kigub miinustest kuni le 54,4?. Taimi peaaegu pole, v.a. oaasides. Saharas on ka palju kunstlike oaase, mis on mnikord le 1000 meetri sgavad. Gobi on suur krb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Phja- Hiinas. Ta on mbritsetud igalt poolt mestikega ja nii asub Gobi mgedevahelisel platool, natuke krgemal kui mbrus. Kolmveerand Gobi krbest on kaetud vikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on tielikult kuiv. Gobis elavad rndkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad krbes leiduvatest vikestest psastest. Atacama on krb Phja-Tiilis. See on ks kuivemaid piirkondi
annaabi.ee 
