103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge kaunistab arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu. Jüri Selirand ( 4, 10, ,,Muinas- ja Vabaaeg" Ajalugu VI klassile. 1995) Sfinks. Sfiniksil on inimese pea ja lõvi keha. Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks. Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul
Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet. Sfiniksil on inimese pea (mõistuse sümbol) ja lõvi keha (jõu sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui
Suur püramiid, see on ka maailma ajaloo suurimaid üksikhooneid. Hufu kaalub umbes kuus miljonit 5 tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni ning sellel on 203 astet. [7] Joonis 3. Giza püramiidid [6] Sfiniksil (joonis 4) on inimese pea (mõistuse sümbol) ja lõvi keha (jõu sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuvate püramiidide valvuriks. [7] Joonis 4. Sfinks [8] Joonis 5.Polüoontempel Karnak [9]
annaabi.ee 
