Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni. Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult (linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk > = keskmise rõhu märk - = jooneke, kriips = nõrga rõhu märk Rõhku koos sellele järgneva kohese vaibumisega tähistab: fp = forte-piano Kohalike tugevusmärkide asukoht noodikirjas on sõltuv mitmetest teguritest. Enamasti asuvad nad 1. noodivarre korral noodipea juures, 2. erisuunalise noodivarre korral varte juures, kuid
Annuiteedi tulevase väärtuse intressifaktori valem: FVIFA ❑i, n= i Avansilise annuiteeedi puhul lisandub võrreldes hariliku annuiteediga juurde üks intressiarvutamise periood avansiline annuiteet =harilik annuiteet ×(1+ i) i Kogumismakste intressifaktor: SFF= (1+i)❑n −1 RAHAÜHIKU NÜÜDISVÄÄRTUS FV ❑n 1. Lihtintressi korral PV o= (1+n ⋅i) FV ❑n 2. Liitintressi korral PV o=FV n ⋅ PVIF i ,n=FV n ⋅ [ 1
bajonettlukustusega ja viimastel aastatel enamkasutatavam, kuid tema kasutamine nüüd väheneb. Niinimetatud FDD- liides põhineb samuti ST- liidesele. Vanades mitmekiire kiud paigalduses võib kohata ka SMA, Biconic- ja mini BNC- liidest. Uutes paigaldustes neid ei kasutata. Valguskaablite kasutuse kasvuga kiudliideste arvu kasv paneelides on kasvanud ja tekib vajadus uute liideste tüüpide standartiseerimiseks jätkudes ja töökohtades. Turule on ilmunud väikseid nagu SFF liidesed. Mainitakse MT- RJ (AMP), VF-45 (3M, Voliton ja LC (Lucent) Lihtkiududele on omad liidese tüübid, millega liidetakse 2...24 kiulised lindid võrkku. 5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid. Lehvik kiud on 2m pikkune 900 µm jäigakattega kiud, mille ühes otsas on optiline liides. Teda kasutatakse kaablite lõppseadmes. Siis kaabli kiud keevitatakse lehvik-kiudude külge ja lehvik- kiudude liidesed kinnitatakse lõpp-paneeli või optilisse risti liidesmooduli seespoolsetesse
igg E+:: t i Fe!;E;€93 '6 2'= r i EE ?EE: s;yi ;=:'E_ ;'? *q E $ i*iii !ElF EEE+ *i!t € i: t;t;E,:EHt i lEic s=;€6 ,i ii J 6 d d:i !r =;_rE-= =.==t HJE EE:'P E3Ei j ;, {El:E€T*t*;3. Ys H 3:; ;='E,g li iiZi = -iE :tEf E*g s ;€;'*1,E Y€sff il ;=:E*5s =€i6*i;':H' EE= F"E :E:E*l;lE pj r=3,8- g:a: :jF'F, *€-G il E=qq Fs $ :iiEIB+j g.E,f;.f 1E-Et: s R gET,€aEi9,t =i E q sS:! 2.J.dD* ?E H t4 L Es 4a g ;r