Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest.
arhitektuurilt keskaegne, asetses järsul nõlval, pargi ja aiaga, mis moodustas omaette arhitektuurilise terviku. · Kanalaed oli kaitsefunktsiooniga.,ümbritseti isegi kinluslosside aia-alad ja olid läbinisti dekoratiivse tähendusega,samuti kastmis ülesandega.. kanalaed oli prantuse aia spetsialiteet ja seeläbi püüti seda tõlgendada kui stiliseeritud jõemaastiku. Erilise tähenduse said kanalid, kuji need toodi aia sevast keskele, nagu Vallerys. · Prantuse aias oli tähelepanu parteraia arendamisel et oleks tervikuna nähtav, piirdeaiad ja kõrgemad hekid jäeti ära, parterite vahel olid sammaskäik, galerii. Parter on prantuse aia tähtsaim komponenet, millest arendas Le Notre hiljem regulaaraias võimsad perspektiivid. 3. J. du Cerceau Charlevali lossi aed jätkab prantsuse kanalaia traditsiooni, kui seal rõhutati esimest korda
in. usust endasse ja oma või- metesse antud situats. Varieer. ebakindlusest absoluutse veendum. · Tegevus tagajärg, hinnat. tõenäosust, kas edukas esinem. viib teatud tagajärgedeni. Anal. teis- te kogemusi, hinnat. riskimäära ja progn. teiste in. võimalikke reakts. · Valents e. olulisus kujuneb samalaadsete tegevuste omavah. võrdl. Oodatud tagajärgede ja ta- sude väärtus antud in. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on kõrge valents. Ümbrit- sevast keskk. pärinevaid tasuliike nim. välisteks ja in. sisemiste tunnetega seonduvaid sisemis- teks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, välise tasu mõju sõltub palju nende olulisusest konkr. juhul konkr. isiku jaoks. Motivats. tekib siis, kui kõrge valents seost. konkr. situats. 2. Mõjutuste teooria tugin. prints.: in. tahab korrata pos. kinnitust leidnud tegevust ning püüab vältida soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevust.
annaabi.ee 
