saagjas, kolmnurkne või rombjas) Betula pubescens sookask( karvne, tömpterava tipuga, alus on südajas, saagja servaga, madala kasvuga) Betula fruticosa (B.humilis) madal kask(kasvab soistel ja märgadel aladel, lehed on ümarmunajad või ovaalsed, lehe pikkus on laiusest suurem, täkilissaagja servaga , alt on rood karvased) Betula nana vaevakask( kasvab soodes ja rabades, imeväiksed lehed, ümmargused, lehe laius pikkusest suurem, täkilise sevaga) Alnus glutinosa sanglepp(kasvab sirgetüvega ja kõrgeks puuks, merikarbi kujuga leht, noored lehed on kleepuvad, lehed on laimunajad, tipust tömp või pügaldunud tipuga, pealt leht tumeroheline , pealt heledam) Alnus incana hall lepp(hõivab viljakaid põllumaid, servast kahelisaagjas, pealt tumeroheline alt hall, ovaalne, terava tipuga, alt karvane)
vits). Levinud põhja kui lõunapoolkera parasvöötmes. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus. Raudremmelgas: Salix pentandra lehed piklik elliptilised, teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvatud, leht 5-12cm. 5m kõrgune põõsas või 10m kõrgune puu. Kasvab Euroopas ja Aasia põhjaosas. Eestis kodumaine. Niiske kasvukoht. Meetaim. Rabe remmelgas: Salix fragilis lehed süstjad, pika terava tipuga, näärmelise saagja sevaga, pealt rohelised, alt hallikad, 7-15cm pikad. Levinud Euroopas, Kesk-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 15-20m. Kasutatakse haljastuses. Raagremmelgas: Salix caprea Lehed elliptilised, terveservalised, alt hallid, viltjaskarvased, 5-10cm pikad. Õitseb märtsi lõpus. Varjane hea meetaim. Õitsedes dekoratiivne, emasurvad kuni 5cm. Kuldkollased. Viljad valmivad mais- juunis. Kasvab niiskematel viljakatel muldadel. Kõrgus 20m. Kesk-ja Põhja- Euroopas ja Põhja-Aasias. Eestis kodumaine
maaliste ("maa-aluste vaimude teki- tatud" vistrike) vastu, mis tulevad maa peal lamamisest. Sugukond mailaselised. Kasvukoht: peamiselt kuivemad niidud, palu-, loo- ja laanemetsades. Mulla- viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel. Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred 6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja sevaga. Õied on kobarates, mis saavad alguse lehtede kaenlaist; kroon sinine, tumedajooneline. Kroonlehtedest kolm on laiad neerjad ning üks alumine kitsam, munajaspiklik. 2 valget tolmukat ulatuvad kroonist välja. Kõigi mailaste õitel on sarnane iseloomulik õieehitus. Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.
annaabi.ee 
