peale pesemist valge tooni, aga kui on vähe kvaliteetne rasuhigi, mis on kollakas see mõjub villa kvaliteeti pärssivalt. Peale pesemist on jätkuvalt vill kolletunud, selline vill on ka vähem vastupidav. Soome lambaid on lubatud ühekordselt kasutada nii eesti tumedapealise kui valgepealise tõu juures, sest soome lambal on maailma lambatõugude hulgas kõrge hinnang tänu erakordselt suurele viljakusele. Neilt saadakse 2,5-2,7 talle poeginud ute kohta, teistel on 1,5-1,7. SEUROPi andmetel annavad soome lambad tagasihoidlikke tulemusi, seetõttu võib ainult üks kord soome lammast kasutada. Lisaks kasvatatakse Eestis veel tõugusid, kellega ei parandata. Nt islandi maalammas, kõige suurem kari asub Osmussaarel. Lisaks on Eestis veel Gotlandi lambaid, neil on väga kvaliteetne nahk. Naha kvaliteet on hea, sest naha mälv on õhuke ja vastupidav. Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise.
Kalorsus, MJ 4,91 4,70 Järeldus: Noorlamba lihakehas on 18-21% rasva, 17-18% proteiini, lihases rasva ca 3%, proteiini 20-21%. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on lammaste rasvkoe rasvhappelises koostises. (vt. tabel Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Eestis kasvatatud lammaste lihakehade hindamistulemused SEUROPi järgi lihakus- klasside kaupa (Piirsalu, 2003) Confor- Carcass weight category mation 15 kg and 914,9 kg Less than 9 Category S Total over E No. 1 1 % 0,0 1,2 0 0,15 R No. 237 8 1 101 347
lammaste tapmisega lihatööstuseid napib ja nende tapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Konjuktuuriinstituudi andmeil on lambaliha jaehinnad pidevalt tõusnud, kuid kokkuostuhinnad mitte oluliselt. Näiteks(www.ki.ee/09.11.2004) olid lambaliha kokkuostuhinnad 2004.a.septembris 12-23 kg noorlammaste lihakehadel 45.90 kr/kg-st (SEUROPI järgi R2) ja täiskasvanud lammastel 23,72 kr/kg-st. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Kuid lambaliha keskmine hind Eesti turgudel oli 2003.a. oktoobris 65,45 kr/kg ja 2004.a. oktoobris 69,58 kr/kg, Eesti kauplustes keskmiselt vastavalt 82,26 kr/kg ja 95,38 kr/kg. Sama instituudi andmeil oli lambaliha (www.ki/11.09.2008) jaehind Eesti turgudel 2007.a. augustis juba 86,98 ja 2008.a. augustis isegi 101