Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ä...
poolt.4 Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena. Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed, kus esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. 5 Harjumaa pinnakate koosneb paljudest settetest, kuid kõige sagedamini esineb moreen setteid. (vaata lisa 1, joonis 3.) Harjumaakond on suhteliselt tasane ja seda peamiselt pinnakate õhukesele kihile. 4 https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 5 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metskond 5 Mandrijäätekkelised pinnavormid
Swidry kultuur on mõjutanud Kunda kultuuri ja Suomusjärvi kultuuri ja Veretje ja Butovo kult (Venemaal) 9500 eKr on jääaja ja paleoliitikumi lõpp, siis algab mesoliitikum. Kunda kultuur tekib 9000 eKr ja kestab kuni 5000 eKr. Asulaid on Eesti alal avastatud üle saja. Tõenäoliselt on need olnud ajutiselt kasutusel. Enamasti seotud jõgedega. Kesk- Eestis jõgede ja järvede ühinemiskohtadel ka. Kõige olulisemad asulad on Kunda, põhiosa leide on leitud järve settetest. Kõige vanem on Pulli asula, mis avastati 1967. See dateeriti aastatesse 9000 eKr. Seal oli tuleasemesse kuhjatud kive (et sooja hoiaks). Sealt on leitud ka mitmeid väikseid tulekiviesemeid, nende seast väärivad tähelepanu tumedast tulekivist esmed. Kunda kultuur levib väga laialdasel alal, sellele on iseloomulikud sarvest ja luust tööriistad. Domineerinud on ahingud ja harpuunid. Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid
annaabi.ee 
