välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud. Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue (estuaar) Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega. Lainetuse tulemusena võivad tekkida kõik pinnavormid (murrutuspank, murrutuskulbas, rannavall, rannabarr). Lauskrannik (kuhjav tegevus) ja järskrannik (kulutav tegevus) Sadamate suudmed ummistuvad, sest tuul toob kaasa setteid. Pandivere kõrgustikul on veekaitseala, sest seal on karstiala. Infiltratsioon sademete imbumine pinnasesse
3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud, joad, jõgede soodid, jne. Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. 21. Selgita lammi ja settetasandiku tekkimist Lamm on jõe poolt mahajäetud osa. Need kujunevad jõgede alamjooksul. settetasandiku tekkeks on vajalik rohke setete juurdevool?? 22. Kuidas tekib soot?
- Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism - Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel 1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse. - Rannaprotsessid-Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk