Saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TAHA TEKKIVA VEEHOIDLA TÕTTU: Hävitab paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad Muutub kohalik ökosüsteem Muutub kohalik kliima (suurem aurumine) Piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TÕTTU: On häiritud kalade liikumine jões Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjale (viljakat mulda) Kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama TUULEENERGIA 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks 2010 aastal andsid tuulikud 25% maailma elektrienergia toodangust SUURIMAD TUULEENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. saksamaa 4. hispaania 5. india 6. itaalia EELISED: Taastuv energia Keskkonnasõbralik ehk õhusaastet ei teki Jooksvad kulud väikesed ehk elektri omahind on väike Suhtelised lihtne rajada PUUDUSED:
11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel.
Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14
annaabi.ee 
