Kantserogeensus Pentaklorobenseeni kantserogeensuse kohta inimeste jaoks puuduvad selged tõendid. Seega võib öelda, et hetkel ei peeta seda kantserogeeniks. Ökotoksikoloogia Pentaklorobenseenia kroonilisust toksilisust on uuritud mitmete veeloomaliikide puhul ning see on neile väga mürgine. Kõige väiksem LC50 tase värske veekogu organismile on 250 g/l kaladele. Kuid andmed ei tuvastanud kahjulikkusest mistahes muule elustikule, sealhulgas settekivimitele ja mullas elavatele organismidele, maismaaselgrootutele, lindudele ja imetajatele. Muud toksilised effektid 15-päevases uuringus hiirtega, kus manustati 3300 või 10 000 ppm pentaklorobenseeni, surid kõik katseloomad enne uuringute lõppu. Kõigil hiirtel esinesid päev enne surma värinad, halvatus, küürus asend ja/või unisus. LD50 rottide puhul on 1080 mg/kg ja hiirtel 1175 mg/kg (need andmed erinevad artiklites). 7 Kokkupuude
Mateeria pidev ringkäik ja ümberpaigutumine ilmneb maapinnal kõikjal, kusjuures pidevale purustamisele alluvad ka varasemad settekivimid. Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta settib kihtidena. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu nendest räägitakse ka kui settepinnastest. Setete kõvastumine, tsementeerumine, üleminek settekivimiteks on pidev ja väga pikaajaline protsess. Settekivimitele olulisemaks iseloomulikuks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Teiseks sisaldavad settekivimid mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid fossiile. Fossiilide alusel rakendatakse geoloogilist ajaarvestust. Settekivimite klassifikatsioon ja kirjeldus. Settekivimite klassifitseerimisel võib lähtuda kas tekketingimustest või mineraloogilisest koostisest. Geneetilises klassifikatsioonis eraldatakse kolme rühma: 1
veega kokku puutudes kivi poorid. Graniit ehk raudkivi- koosneb räni, vilgukivi ja põldpao kristallidest. Tihedus 2,55-2,7 g/cm3. Väike veeimavus ( 0,5-0,8%) tagab külmakindluse. Ehitusmaterjalsed tardkivimid- suur soojajuhtivus, ei sobi köetavate hoonete seinamaterjaliks, habras tõmbetugevus (1/40 survetugevusest),hea töötlemisvõimalusega, kuid väga pikaajaline töö. Settekivimid- liiv0,14-5 mm, kruus >5mm, eesti liivad on peaagu puhtad kvartsliivad. Nõuded settekivimitele: • Liivasid peensusmooduliga alla 1 ei kasutata • Savikaid osiseid ja tolmu mitte üle 3% • Kruusa või killutiku tera max suurus 70mm • Kruusas ja killustikus hinnatakse omavahelist sobivust, plaatiate ja teravate kivide protsenti, kulumiskindlust jne • Kasutatakse betooni mördi valmsitamisel, aluste ehitusel jne • Kasutatakse hydroisolatsioonimaterjalina Paekivi- jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivi ja dolomiit. Peamiseks koostiseks
Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid.
eespool). Tugipinnase „skeleti“ loomiseks kasutatavad kivid peaksid olema küllaltki ühtlase suurusega ning kujult pigem kandilised kui ümarad, et nad paremini kannaksid. Viimased uurimused näitavad, et 84 suurema fraktsiooniga tugimaterjali kasutamise korral talub pind suuremaid koormusi, ilma et vajuks. Erinevatele settekivimitele (nagu näiteks paekivi ja paekivikillustik) tuleks eelistada graniiti kui murenemise suhtes inertsemat. Lisaks tõstab paekivi ka pinnase pH arvväärtust, mis aga enamike puude heaks kasvuks ei ole soovitav. Pealegi on märgatud, et linnakeskkonnas muutub kasvupinnas nii või teisiti järjest aluselisemaks. Arvatakse, et põhjuseks on ehitusmaterjalidest ning tehislikest tänavasillutistest väljapestavad lubiained.
annaabi.ee 
