Lõunaahvlased olid selge aste edasi . Mõningas mõttes on õllatav ka see , et järgmine aste on juba küllaltki kaugele jõudnud oma arengus. Australopiteeke on samuti päris palju ja neid on jaot erinevatesse rühmadesse. Välimuselt võisid nad väga erinevad olla. Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served
võimalik leida. Keelpillide kujunemisel oli vibu tähtis lähtepunkt. Vibu leiutati 32k aastat eKr ehk siis paleoliitikumi lõpu poole võisid keelpillid areneda. Põhjapoolses Euroopas on olnud päris palju jääaegu. Viimasel jääajal ulatus jää poole Saksamaani välja. Soomest on leitud märke, et viimasel jäävaheajal umbes 125k aastat tagasi oli ka Soomes asustatud paiku. Soomes olevast Susiluola koopast, mille avaus on 1,3m ning mis on seest palju suurem, leiti umbes 2m paksuseid settekihte. Koopa põhjast avastati ka kiviesemeid ja söejäätmeid. Antarktikas on puuritud 3km sügavusele jäässe ja sealt proove võetud. Selle abil saab uurida 740k aasta lumesadusid saab teada kuidas kliima on muutunud. Jääaja taandumisel on tulnud ka äkitseid jää pealetunge. Kliima soojenemine võib Põhja-Euroopa kliima hoopis külmemaks muuta, sest Golfi hoovus, mis toob siia sooja vett tänu millele on siinsed talved palju pehmemad kui nad võiks olla, on nõrgemaks jäänud
lihtne küttida. Nende asulate leiud näitavad, et peamine saakloom oli põhjapõder. Eesti ala hakkas vabanema jääst u 11 500 eKr. Jää taandumine kestis üle tuhande aasta. Eestis on kokku leitud 26 mammutiluud ja mõhka küllaltki erinevatest kohtadest. Ühele Põltsamaalt saadud leiule määrati vanuseks 9700 eKr. See oli tol momendil Euroopa kõige noorem mammutiluu. Eesti mammutiluud on leitud üksikuna settekihist, need on siia sattunud viimase jääaja jooksul, kui settekihte 16 jooksutati edasi ja tagasi. Kui siin oleks olnud mammuteid peale viimast jääaega, oleks leitud mitu luud koos. Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse jääaja lõppu. Kultuurid, mis on mõjutatud Swidry kultuurist: Kunda, Butov, Veretje ja Suomusjärvi. Kunda kultuur pole ainult Eesti, vaid ka Läti ja Põhja - Leedu alal, ka idapool Peipsit ja Lõuna - Soomes. See on üks olulisemaid
annaabi.ee 
