1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid: Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv
· Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv
koosneb 95% ulatuses veest. Muda jaguneb toormudaks, mehaaniliseks, bioloogiliseks mudaks, segamudaks ja settekaevude mudaks. Toormuda on käitlemata ja solgivee sarnane. See on kõrge reostusega ning ei sobi koheseks kasutamiseks ega ladustamiseks. See sisaldab ka patogeenseid organisme ja levitab ebameeldivat haisu. Mehaaniline muda on saadud eelsetitist, bioloogiline muda on biopuhastusjääk. Segamuda on kahe viimase segu. Settekaevumuda pärineb settekaevudest ja seda käideldakse muu mudaga. Muda töötlemisel on kuni 5 etappi: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamine toimub segamise järel settebasseinis, kus settinud muda kokku kogutakse. Stabiliseerimisel kasutatakse lupja (ajutine lahendus), mädandamist (anaeroobses keskkonnas), kompostimist ja aeroobset stabiliseerimist. Konditsioneerimisel rikutakse kemikaalide abil mikroobe ümbritsev geelitaoline struktuur.
annaabi.ee 
