Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega
Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused soltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine
Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: toormuda: käitlemata muda; mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Eesti keskkonnaministri määrusega (2004. aastal) on kehtestatud piirangud reoveesette kasutamisel põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega
Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: · toormuda: käitlemata muda; · mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; · bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; · segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; · settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Osa neist aineist on kasulikud väetisained või mikroelemendid, osa aga keskkonnaohtlikud mürgid. Toitainesisalduse tõttu on muda kasutatud põllumajanduses või haljastuses väetisena. Muda
annaabi.ee 
