väljarännanud setusid, pakkudes erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Setu Kuningriigi päevade ajalugu. 3 Kuningriigi Päeva traditsiooni loomise ajendid Setomaa eepos ,,Peko" laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi Setomaad valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema. Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks. Norra Kuningriigis kuulutatakse välja juulikuu teisel nädalavahetusel 3 päevaks välja Metsasoome Vabariik. (Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metsasoomlaste järglased)
Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge. Regilaule oli ta õppinud ka isalt ja osa neist esindavadki traditsioonilist meesterepertuaari. Eriti palju teadis Liisa uuemaid lõppriimilisi laule ning tegi ka ise laule ja luuletusi. Anne Vabarna Anne Vabarna (1877-1964) on üks seto laulukultuuri sümboleid. Anne elas oma lasterikka taluperega Setomaal Värska lähedal ja sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setomaad: Soomes, ringreisidel kogu Eestis (vt. Rahvapillimuusika laval), Moskvas ja Tallinnas. Koolihariduseta jäänud Anne lõputut laulutagavara, muinasjutte ja muud pärimust on tekstidena jäädvustatud ligikaudu 6000 lehekülge. 1936. a. Riigi Ringhäälingus tehtud salvestusel laulavad koos Annega tema tütred Matrjona (Mat´o) Suuvere ja Natalia (Nati) Vabarna ning minia Varvara (Varu) Vabarna. 2.PEATÜKK Hiiumaaga seotud rahvalaulud
majanduslikult, nende huvides on, et talupojad ei lahkuks, kuna talupojad on tööjõuks, mis toodab mõisale väärtust. Vald tähendas algselt ühe mõisa talupoegi. 20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel
annaabi.ee 
