peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. 13. Peamised avaookeani setendite tüübi ja nende levikut piiravad tingimused. Avaookeani abüsaalsete tasandike tähtsamateks setenditeks on pelaagilised valdavalt peeneteralised setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn. kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis
Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid – kivistisi e. fossiile. Settekivimites valitsevad maapinnalähedastes tingimustes vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, savimineraalid, raudoksiidid, kaltsiit jne. keemiline setend – veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad. Sellisteks setenditeks on nt. kips, haliit e. kivisool ja anhüdriit. Keemiliste setete hulka kuulub ka allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite juures tähtsat osa mängida bioloogilised protsessid. Sel juhul on tegemist biokeemiliste setenditega. Biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid – lubjakivi, dolomiit, mergel metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest
80 %. Settekivimid Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Settekivimeid iseloomustab kihilisus ( rõht-, lainjas-, põimkihilisus ) Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete. Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setenditeks. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe: 1. purdkivimid 2. kemogeensedsettekivimid 3. kemo-biogeensed settekivimid 4. biogeensed settekivimid. Purdkivimid moodustuvad murenenud lähtekivimi tükkidest e. purdosakestest. Kemogeensed settekivimid tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel tõelistest lahustest
annaabi.ee 
