Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid)
Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb meredes, kuid osa neist on siirdunud mageveekogudesse ning terve rida liike on kohastunud eluga maismaal. Ammusest ajast ei olnud teod mitte ainult toiduks ja nende
Vees toiumise mehhanismid Kõige suurem rühm organisme on hõljumist toituvad (filtraatorid). Enamik nendest ei suuda teha valikut. Vees hõljuvad osakesed = seston, orgaanilisi komponente nimetatakse biosestoniks (filtreerijate toit); abioseston ehk hõljumi mineraalne osa. Seston tekib, kui plankton hakkab allapoole vajuma ning veel lisandub „lumi“. Jõgedes kuulub sestoni juurde veel lagunenud lehtede osakesed ning kaldataimed. Kõige rohkem on sestonit pindmistes kihtides, põhja jõuab umbes 1-2 %. Magevee biogeograafia Mageveekogu puhul avaldab suurimat mõju kaldaäärne taimestik. Suvel on veekogu temperatuur varjus madalam ja sügisel rikastavad langevad lehed oluliselt põhjakooslusi. Mageveetaksonite ja maismaa bioomide geograafilise leviku vahel on tugev seos. Liikide arv suureneb laiuskraadide vähenedes –ekvaatori piirkonnas on see maksimaalne. Paralleelselt on seos liigi geograafilise leviku ja laiuskraadi vahel
annaabi.ee 
