Teatrietendused olid väga kohad populaarsed, need toimused dianüüsia viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3 autorit/trotagonisti (esinäitleja)/koreegi (tnp. sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor)
Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad süsteemisarnaselt mõistavad. Suur osa infost tuleb meile ka mitteverbaalselt(mitteverbaalne kommunikatsioon)näoilmed,kehaliigutused. Kineesika- Keel ja taju. Keel ja sestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid. Tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuriekraani.Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu. St meie elu sõltub suurel määral keelest. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende maailm on ajatu.Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi. Sõnavara uurimine on kasulik, selleks et mõista mis probleemid on eri aegadel tähtsad olnud.Sõnadel on ka hinnanguline mõõde, mis ajas muutub
- Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil)
annaabi.ee 
