Kamakura perioodil maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Kopeeriti ja jäljendati palju hiina tusimaali. Teemaks on inimene looduse kõrval, maastik või linnud- lilled. Meeleolu nendel piltidel oli rahulik. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e, mis oli ühevärviline tusimaal. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Ta on väidetavalt Jaapanis kõige legendaarseim ja austatuim kunstnik. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja austus looduse suuruse ees. Tuntuimad teosed temalt on näiteks ,,Masuda Kanetaka portree" ja ,,Nelja aastaaja maastik". Näiteid Jaapani 4 maalikunstist on näteiks Kitawaga Utamano ,,Kolm kaunitari"(lk 6), ,,Teeaeg",
Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga
Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga
annaabi.ee 
