Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsa pindala väheneb väga kiiresti, aastas 5,2 miljonit hektarit. Maa ajaloos on olnud ka perioode, kus metsa pindala kogu maismaast on umbes 50%. Kõige kiirem metsa hävinemine leiab aset troopilises vöötmes, kus kasvavad troopilised metsad. Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks. Sesoonsetes metsades on sademeid kuni 2000 millimeetrit aastas ning kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Humiidsetes esineb sademeid üle 2000 millimeetri aastas ja kuivaperiood puudub üldse või on lühike. Selliseid metsi nimetatakse vihmametsadeks. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Sealsed mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära.
· Mullad viljakad · Igihaljad kõvalehised metsad · Levivad : vahemere, california, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Edela-ja Lõuna-Austraalia subtroopika 2. niisked subtroopilised metsad · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli · igihaljad vihmametsad · regioonid : Põhja-Ameerika kaguosa jne palju oli veel troopilised metsad · ekvaatoris 20-30, laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed · Bambus kasvab kuni pool meetrit päevas Rohtlad ja kõrbed Kuiva või poolkuiva kliimaga binoomid. ~1/3 Maa maismaast Primaarproduktsiooni limiteerib vesi Parasvöötme rohtlad · Tekkisid ~20. Milj aastat tagasi
ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades - vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli - igihaljad vihmametsad Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Veel taimede kohastumisi · Kohastumused metsatulekahjudeks (musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus) · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratsellulaarne külmumine (vesi surutakse rakkudest välja) · Mükoriisa Troopilised metsad. · Ekvaatorist 20.-30. laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed Vihmametsavöönd, täpsemalt igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-26º piires
annaabi.ee 
