Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Mähised kolmnurklülituses Mähised tähtlülituses Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid: · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor
lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma
lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma
lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma
annaabi.ee 
