esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas
üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Ka sellistes kohtades esineb tugevaid maavärinaid, kuid vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks (Himaalaja) 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Mandrite lõhestumine tekib siis, kui mandri all asub nn kuum täpp. Kuumaks täpiks nimetatakse üksikuid tulikuumi magmavoolusid, mis saavad alguse süvavahevööst ja kerkivad kuni litosfäärini. Need ei ole seotud laamade servaaladega. Kui kuum täpp paikneb paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, surub see mandrilaama selles kohas kumeralt üles ja sulatab mandrilise maakoore kivimeid. Kumeruse tipus tekitavad venituspinged rebendi, mida nimetatakse kontinentaalseks riftiks (Baikali järv) 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.
üksikkaitsealasid. Ökoloogilised koridorid, mis kaitsealasid või liikide elupaiku ühendavad, erinevad üksteisest laiuse ja pidevuse poolt. Joonkoridorid, nagu hekid, vanad kiviaiad, mõnikord ka kraavid või väiksemad ojad ja teeperved, on pikad ja kitsad ning sobivad lähestikku paiknevate elupaikade ühendamiseks nendele liikidele, kes ei ole väga inimpelglikud. Ribakoridorid koosnevad laiematest pikkadest ühendatud elupaikadest, kus kiilidel on võimalik juba ka inimmõju ning teiste servaaladega kaasnevate tegurite eest varjuda. b) Astmelauad üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis justkui jadas paiknevate saarekestena võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat maastikku. Kordamisküsimused: Mille põhjal võib alasid kaitse alla võtta? Milliseid aspekte üldse kaitsealade loomisel peaks arvesse võtma? Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
üksikkaitsealasid. Ökoloogilised koridorid, mis kaitsealasid või liikide elupaiku ühendavad, erinevad üksteisest laiuse ja pidevuse poolt. Joonkoridorid, nagu hekid, vanad kiviaiad, mõnikord ka kraavid või väiksemad ojad ja teeperved, on pikad ja kitsad ning sobivad lähestikku paiknevate elupaikade ühendamiseks nendele liikidele, kes ei ole väga inimpelglikud. Ribakoridorid koosnevad laiematest pikkadest ühendatud elupaikadest, kus kiilidel on võimalik juba ka inimmõju ning teiste servaaladega kaasnevate tegurite eest varjuda. b) Astmelauad üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis justkui jadas paiknevate saarekestena võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat maastikku. c) Maastikukaitseala e looduspark haruldase või Eestile iseloomulike loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil.
annaabi.ee 
