Kui räägitakse audititest, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all finantsaudiitoreid, kuid tegelikkuses võivad olla auditid näiteks järgnevad: finantsaudit, kvaliteediaudit, keskkonnaaudit, siseaudit, välisaudit, osapoole audit, süsteemiaudit, vastavusaudit, protsessiaudit, eesmärkide audit jne. Seetõttu rääkides audititest tuleb selgelt lahti seletada misa uditiga on tegemist. Sertifitseerimisvaldkond Sertifitseerida saab tooteid, süsteeme ja ka inimesi. Toodete sertifitseerimine on reeglina seotud inimeste ohutusega seotud toodetega, näiteks individuaalse kaitsevahendid, kiivrid, tulekustutid. Inimeste sertifitseerimise näiteks on keevitajae sertifitseerimine. Teatud liiki tootmistes, näiteks laevade väliskere keevitamisel peavad olema ka tööd teostavad inimesed sertifitseeritud. Süsteemide sertifitseerimise aluseks võivad olla väga erinevad standardid ja eeskirjad
Kuigi selle täiemahuline käimalükkamine ja funktsioneerimine võtab veel aega, on senised tehtud sammud ja pingutused vilja kandnud. Tänu regulatsiooni käimalükkamisele on hakatud ühe enam jälgima puiduturul toimuvat ja püütud tekkinud probleemidega tegeleda. Ka väikseimad riigid püüavad sel teemal silma paista ja näidata eneste aktiivsust ja huvi asja vastu. Näitena Eesti ja Soome kes on viimastel aastatel tugevalt püüdnud metsasid sertifitseerida ja suurendada järelvalvet kohalikul puiduturul. Lisaks sellele on riiklikul tasandil ,,ära lõigatud" Venemaalt pärit puitu, mis arvatavasti on ebaseaduslik. Suured sammud puidu ja puittoodete legaliseerimise suunas on tehtud ja veel suuremad on veel ees. Samas ei saa antud teemas kõrvale jätte ka negatiivseid külgi, mis sellega tekivad. Selle iseloomustamiseks parim on meie endi (Eesti) puiduturg, mis tagasihoidlikult öeldes on kehvas seisus
Sertifitseerimise protseduur (Eesti Standardiamet, 1998, lk. 176) 8.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimine Millest alustada kvaliteedisertifikaadi omandamist? Alustada tuleb küsimusest, kas ISO 9001 sertifikaat loob organisatsioonile lisaväärtust, sest sertifitseerimisega seonduv on ressursimahukas nii ajalises kui rahalises mõttes. Missugune põhjus on organisatsioonil kvaliteedisertifikaadi omandamiseks. Võibolla piisab kui viia vastavusse standardi nõuetega ja seda mitte sertifitseerida või teha seda hiljem. - 53 - Kvaliteedisertifikaat on erapooletu hindaja tõendus selle kohta, et ettevõtte juhtimissüsteem on viidud vastavusse kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 nõuetega. Sertifitseerimise aluseks on rahvusvaheline standard ISO 9001:2008 "Quality management systems - requrements". Eesti on rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi üle võtnud ilma