emaliprismadeks; iga emailiprisma ulatub läbi kogu emaili paksuse. · Enameloblastid degenereeruvad peale hamba lõikumist, peale seda emaili juurde ei sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast
Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat. Seenekübara piirkonnas võivad esineda maitsmispungad. Vallpapillid – papillae vallata - asuvad keelepära ja keelekeha piiril vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees, arvult on neid 6 kuni 12 (suured). Vallpapille ümbritseb ringjas süvend – papillivagu (sulcus papillae). Vagu ümbritseb väljastpoolt limaskesta osa - papilli vall (vallum papillae). Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad papillivao põhja. Vallpapillide(ja ka seenpapilli ja lehtpapilli) külgepiteelis asuvad maitsmiskarikad ehk maitsmispungad (caliculi gustatoriae) – ovaalsed kehakesed, mis reageerivad 4 maitsemodaalsusele (magus, soolane, kibe, hapu). Lehtpapillid – papillae foliatae - moodustavad kaks 4 – 8 papillist koosnevat gruppi, mis paiknevad paremas ja vasakus keele servas. 51. Hambaemaili, dentiini ja tsemendi ehitus
alveolaarne liitnääre. tubuloalveolaarne, tubulaarne) liitnääre. Kihnuga. hargnenud. Koosneb Kihnuga. mitmest väiksest osast. Kihnuta. Lõpposad Seroossed alveoolid Põhiliselt mukoossed, Ülekaalus seroossed, vähe väheste seroossete mukoseroosseid. kompleksidega. Lülijuhad Pikad, hargnevad. Väga lühikesed või Lühikesed, vähe hargnevad. Katab lame epiteel. puuduvad. Eritavad nõret lahustavat vedelikku. Juttjuhad Üks kiht kuubilisi ja Puuduvad või lühikesed Üks kiht kuubilisi ja prismaatilisi rakke. prismaatilisi rakke. Tugev
Viljastumisel sulavad mõlemad vanemrakud kokku üheks rakuks, millel on jälle 46 kromosoomi. Kohe pärast viljastumist algab uuesti mitoosne paljunemine. Kude Kude kujutab endast ühesuguse ehitusega rakkude ühendust. Organismis on olemas mitut tüüpi kudesid, millest igaühel on oma kindlad ülesanded. Koetüübid ja nende põhiülesanded Epiteelkude välis- ja sisepindade katmine Endoteel ühekihiline rakukest veresoonte ja seroossete õõnsuste pinnal Näärmekude erilised epiteelrakud, mis toodavad hormooni või muud eritist Sidekude tugikude strooma: organite tugisüsteem; parenhüüm: organite funktsioneeriv kude rasvkude funktsionaalne rasv: tugifunktsioon (nt peopesal,
annaabi.ee 
