kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
lagusosas. Epiteeli suhtelise läbilaskvuse juures toimub 85% Na+ resorptsioonist transportimisega lahusti abil (solvent drag). Na+ resorptsioon jämesoole valendikust toimub difusiooni teel, kuna basolateraalselt toimub Na+ aktiivne transport verre. K+ transport peensooles toimub peamiselt passiivselt vastavalt kontsentratsioonidiferentsile. Cl- resorptsioon toimub osaliselt koos Na+ resorptsiooniga, mida soodustab potentsiaalidiferents (seroosa on valendiku suhtes positiivse laenguga). HCO3- sekreteeritakse valendikku peensoole algusosas Brunneri näärmete poolt ja niudesooles punkt d) kirjeldatud vahetuse teel. Jejunumis toimub aga HCO3- resorptsioon, kusjuures HCO3- võib karboanhüdraasi toimel osaliselt muutuda CO2 ks, mis difundeerub rakku ning HCO3- läheb üle plasmasse. Jämesooles resorbeeritakse ulatuslikult Cl- ja HCO3- , millede resorptsioon on seal sidestatud
Lisaksseedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine ( maks ), jääkainete eemaldamine, hormoonide tootmine ja immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke lihaskest, mis tagab limaskesta kurdude liikuvuse. Kurrulisust tingib kohev limaskesta aluskiht ehk submukoosa. Kõige paksem on lihaskest. Sellest väljaspool paikneb siledapinnaline serooskest ehk seroosa. Funktsioonid : 1. Eluks vajaliku energia tootmine 2. Organismi varustamine ehitusmaterjaliga ehk plastiline roll 3. Võimas sisesekretoorne süsteem ( muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist, meeleolu ) 4. Oluline bioloogiliste rütmide ''juhtorgan''; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedeensüümid