Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa elanikkonnast on teadlik tema langusest, isegi siis, kui ta on teadlik, et teda ei oota ees muu kui põlgus ning pila. Pärast abielurikkumist on Anna määratud pagendusele kõrgseltskonnast ning hiljem enesetapule. Ta on pühendunud perele ja lastele, eriti Serjozale. Viimane on ainuke põhjus, miks Anna keeldub Karenini lahutuspakkumisest, kuigi see annaks talle vabaduse. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena
meeleheites teeb enesetapu katse, kuid teener leiab ta ning ta jäi ellu. Tänu imele, Anna sai terveks ning ei tahtnud lahutada, sest ta hoolis oma pojast väga. Vronski ja Anna põgenevad Venemaalt, sest Annat põlatakse. Nad tuuritavad mööda Euroopat ning jäävad pikemaks ajaks ühte Itaalia väikelinna. Nad ei saa ka seal eriti inimestega suhelda, sest nad ei varja oma perekonna seisu ja seda põlatakse. Mõne aja pärast naasevad nad Peterburgi, kus räägiti tema pojale Serjozale, et ta ema surnud, kuid Anna ja ta poeg kohtusid salaja. Ühe korra jäid nad Kareninile isegi vahele. Anna on masenduses, sest ta ei saa üldse sotsiaalset elu elada, kuid Vronski saab. Anna ja Vronski kolivad maale. Levin ja Kitty elavad õnnelikult oma mõisas, kuid kuuldes, et tema vend Nikolai on surivoodil, lähevad nad tema juurde ning on seal kuni tema lõpuni. Dolly ja ta ema kolivad samuti maale, kui kuulevad, et Kitty on rase. Neile tulevad külla ka Stiva ja
Ümbritsevad inimesed ei aktsepteeri nende olukorda ning ümbritsev keskkond on juba kõik läbi käidud ja teada. Vronski tegeleb maalimisega. Anna soovib poega näha ning Vronski kavatseb Peterburis vennaga päranduse jaotamise üle rääkida. Suve kavatsesid nad Vronski pärusmõisas veeta. Nad naasevad Venemaale. Nad võtavad eraldi toad uhkes hotellis. Venemaal tuleb välja nende suhete allakäik. Alekseile on suureks seltsiks krahvinna Liidia, kes on Serjozale öelnud, et Anna on surnud. Anna saadab Liidiale kirja, kus ta ähvardab tulla Serjozat vaatama kui nad teda Serjozaga kokku ei vii. Liidia ei kiida tema soovi heaks, kuid Anna tuleb kord vara hommikul majja ning saab oma tahtmise. Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et
Talle ei sobi enam miski. Kümme päeva pärast Kitti ja Levini kubermangulinna saabumist Nikolai sureb. Veidi hiljem saavad nad teada, et Kitty on rase. Pärast Anna lahkumist langeb Aleksei Aleksandrovits masendusse. Õnneks tuleb talle appi krahvinna Liidia Ivanova, kes võtab majapidamise juhtimise enda kättesse. Kuuldes Anna ja Vronski saabumisest Peterburgi üritab ta igati seda Aleksei eeist varjata. Anna palub luba oma pojaga kohtumiseks, kuid Liidia õhutusel Aleksandrovits keeldub. Serjozale on räägitud, et tema ema on surnud, kuid ta ei usu seda. Igal jalutuskäigul otsib poiss Annat. Sünnipäeva eel palub jumalat, et ema tema juurde tuleks. Anna otsustab oma poega külastada. Serjoza on väga õnnelik, et jälle ema näeb, kuid külaskäik jääb lühikeseks, sest Aleksei Aleksandrovits käib igal hommikul kell üheksa poega vaatamas. Koju tagasi jõudes hakkab Anna Vronski tunnetes kahtlema, sest mees hoiab temast eemale. Naine otsustab õhtul
Ümbritsevad inimesed ei aktsepteeri nende olukorda ning ümbritsev keskkond on juba kõik läbi käidud ja teada. Vronski tegeleb maalimisega. Anna soovib poega näha ning Vronski kavatseb Peterburis vennaga päranduse jaotamise üle rääkida. Suve kavatsesid nad Vronski pärusmõisas veeta. Nad naasevad Venemaale. *Nad võtavad eraldi toad uhkes hotellis. Venemaal tuleb välja nende suhete allakäik. Alekseile on suureks seltsiks krahvinna Liidia, kes on Serjozale öelnud, et Anna on surnud. Anna saadab Liidiale kirja, kus ta ähvardab tulla Serjozat vaatama kui nad teda Serjozaga kokku ei vii. Liidia ei kiida tema soovi heaks, kuid Anna tuleb kord vara hommikul majja ning saab oma tahtmise. *Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et tema tütar on Karenina ning
Pärast pulma kolivad mõneks ajaks maale elama. Vronski ja Anna reisivad mitu kuud mööda Euroopat. Kõik hiljuti toimunud sündmused tunduvad Annale ebareaalsena kui mõni unenägu. Vronski jaoks muutub nende suhe koormavaks, sest tema tahtis oma vabadust nautida. Kitty rasestub ja sünnitab varsti poja. Aleksei kasvatab Serjozat üksi, aga tegelikult ei pööra talle eriti tähelepanu. Serjozale valetatakse, et ta ema on surnud, aga ta ei usu seda. Serjoza sünnipäeval tuleb Anna talle külla, aga kingitust üle ei jõuagi anda, sest Aleksei astub enne sisse. Anna ei armasta oma teist last. Kõik inimesed pilkavad Anna ja Vronski kooselu. Nad pole enam ühelegi üritusele oodatud. Levin ja Anna on mõlemad pidevalt kallimate peale armukadedad. Anna ja Vronski kolivad maale. Anna ei suuda leppida sellega, et Vronski ei saa kogu aeg tema juures olla