Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost: Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953 valminud teostes on märgata hilisema Ligeti tunnusjooni, kuid esialgu n-ö pehmes variandis. Tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid leidis, et see tee talle ei sobi kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri tähtsustada. Samas ei sobinud talle ka John
Looming. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953 valminud teostes on märgata hilisema Ligeti tunnusjooni, kuid esialgu n-ö pehmes variandis. Tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid leidis, et see tee talle ei sobi kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri tähtsustada. Samas ei sobinud talle ka John Cage'i kontrollimatuse- filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'
Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999) metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel (2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor
annaabi.ee 
