tähtsatele daamidele. Esimesed kuus klaverisonaati on pärist aastaist 1774-1775. Helilooja oli siis juba Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Teise tähtsa lõigu Mozarti sonaadiloomingus moodustavad tema seitse sonaati(7-13),mis on loodud aastail 1777- 1778. Sageli nimetatakse neid sonaate reisisonaatideks,kuna nad kajastavad neil aastail toimunud rännakute muljeid ja elamusi. [4.Lk.116] Mozarti loomingusse kuuluvad ka mitmed serenaadid. Esimeseks viljakamaks serenaadide loomise perioodiks Mozarti elus olid Salzburgi-aastad.Vähemalt pidustuste ja lõbustuste osaski püüdis see linn olla võrdne suurlinna Viiniga. 1773.aastal,kui õuenõuniku Andretteri poeg abiellus, tuli Mozartil kirjutada suur kaheksaosaline serenaad. Sündmuste eriline iseloom tingis muusika pidulikkuse,see aga omakorda puhkpillide suure osatähtsuse ansamblis.Teost nimetatakse tänapäevalgi Andretteri serenaadiks.[4.Lk.111]
1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881)
esteetiline ja sotsiaalses keskkonnas. Mozart oli mitmekülgne helilooja ja kirjutas kõik suured zanr, sealhulgas sümfoonia, ooper, solo concerto, kammermuusika, sealhulgas keelpillikvartett string kvintett ja klaverisonaat. Need vormid ei ole uus, kuid Mozart arenenud oma tehnilise keerukuse ja emotsionaalne jõuda. Ta peaaegu üksi välja ja populariseeris Classical Klaverikontsert. Ta kirjutas palju vaimulikku muusikat, sealhulgas suurte masside, vaid ka tantsud Divertimenti, serenaadide ja muud kerge meelelahutus. Faksi lehe muusikat Dies Irae liikumine Reekviem d-moll. Mozarti enda käekiri. See asub Mozarthaus Viinis. Kesk tunnused Klassikaline stiil on kõik olemas Mozarti muusika. Selgus, tasakaal ja läbipaistvus on tunnuseid tema töö, vaid lihtne mõisted oma delikatess maskeerida erakordne võime oma parimatest meistriteosed nagu Klaverikontsert nr 24 c-moll, K. 491; sümfoonia 40 g- moll, K. 550 ja ooper Don Giovanni. Charles Rosen teeb mõtet rõhutas:
1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881)
Peapiiskop hoolis ainult rahast. 49. Svank üliõpilane paradiisis Õpilane reisis ringi, kõht tühi. Astub tallu, palub süüa ja naine on hästi lahke. Ära minnes teatab tütarlaps, et läheb Pariisi, kuid naine saab aru, et ta läheb paradiisi ja saadab kottidega asju kaasa oma mehele, keda ta peaks kohtama paradiisis. 50. Svank Püha Peetruse palgasõdurid. Koguaeg on sõda ja palgasõdurid on moraalitud. Palgasõdurid tahavad elada elu täiel rinnal ja neil pole aega serenaadide jaoks(?). Nad on nii moraalitud, et ei taevas ega põrgu ei võta neid vastu ja nad jäävad taeva ja maa vahele kõlkuma. Niisiis nad lubavad Peetrusele, et kui ta nad taevasse vastu võtab, käituvad nad hästi. Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle meenub, et sõdurid peavad alluma korraldustele ja ta lööb taevavärava taga sõjatrummi ja nad marsivad kõik kolonnis ilusti taevast välja. 51. Rebase ja roosi romaanid
annaabi.ee 
