o Psühholoogiline võõrandumine- üks inimene muutub teisele kaubaks, teda hakatakse vaatlema kui kaupa, kuidas saab temast kasu olla ja kuidas saab kasuks ära kasutada; inimese enda võimed muutuvad kaubaks- inimene hakkab mõtlema kuidas saaks oma võimeid müüa. · Fromm on väga paljuski mõjutatud ida filosoofiast (nt zen - budismist). Samuti eksistentsialismist, kuid Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. · Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele:
3) Psühholoogiline võõrandumine Teiste inimestega suheldakse ainult sellel eesmärgil, et mis sellelt inimeselt on saada, mis temast kasu on, mida ta saab mulle pakkuda. Inimsuhted muutuvad nagu kaubaks. Mina omaltpoolt vaatan, mida mul teistele pakkuda on. Fromm on väga paljuski mõjutatud ida filosoofiast (nt zenbudismist). Ja Euroopia filosoofiavooludest on väga paljusid 20. sajandi mõtlejaid mõjutanud eksistentsialism. Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. Frommi isiksusekäsitlus
Pendli kaldumisega teise äärmusesse pingutati üle ja arvati, et liigne innustamine põllumajandusest maksis Eestile kätte Suure depressiooni ajal. Ennekõike püüti talurahvast suunata uuenduste teele, st rõhutati maavaranduse, sordiaretuse, tõuarenduse tähtsus. Asutati terve hulk põllumajanduslikke koole. Teiseks hakati valitsuse tasandil soosima põllumajandusühisusi. Kõige rohkem loodi piimaühisusi. Valitsus soodustas põllumeestele laenude andmist. Juba 1926. aastal asutati septsiaalne maapank, mõni aasta hiljem loodi maapnga juurde spetsiaalne asunduskapital ja mis andis laekunud summa välja, osaliselt läksid need endistele mõisnikele äravõetud maade kompenseerimiseks, enamus aga põllumeestele laenudeks väikeste intressidega. Tööstus jäi ja tööstuse puhul rõhutati seda, et valitsus peab kindlustama tööstuse tõrgetata toimimise ja arvestada Eesti enda vajadusi. Tööstusettevõtete puhul
annaabi.ee 
