Kraav ei tohi asutseda metsast lähemal kui 3m.Selleks et me ei vigastaks puu juuri.Puud võtavad veest välja fosfori,lämmastiku ja muud ained.Kraav suubub jõkke või järve.Aptiseptikud paigaldatakse pinnasesse nagu kontrollkaevud kanalisatsiooni.Antiseptikuid võib olla 3 või 2 tükki koos.Kui on imbväljak siis viimases pütis asub pump.Mis lööb vee imbväljaku imbtorudesse.Majast tulev reovesi suunatakse esimesse septikusse.Esimesel septikul on peal õhutustoru,hapnik puutub kokku reoveega sinna tekib lihasõõja bakter,mis sööb ära fekaali.Pinnasele tekib puhas veekile.Teises septikus vool aeglustub ja muda setib põhja.Pealmises kihist tulev vesi juhitakse kolmandasse septikuse milles asub tsentrifikaalpump. Hajaliasutusega elamu kanaliseerimine Juhul kui pinnasest eraldub radiooni peame paigaldama maja põhja liivapadja sisse imbtorustikku
.......): 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; 3) et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; 4) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit; 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määrusega kujade suhtes sätestatud nõudeid. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m (v.a septikul); 2) septiku kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada väljapoole reovee kogumisalasid; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Veehaarded on kas pinnaveehaarded või põhjaveehaarded. Veehaare peab olema kaitstud sanitaarkaitsealaga, kus kehivad teatud tegevused. Ehitus- ja maakasutuspiirangud. Veehaarde sanitaarkaitseala defineeritakse veeseaduse parag 28-s kui maa-ja veeala, kust võetakse vett, mille
tehismärgalal või taimestikpuhastis. Sobiv lahendus suvilatele. Olgu omapuhasti milline tahes, igal juhul peab selle ees olema septik. Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema vähemalt 10 meetrit (septikul vähemalt 5 m). Kaugus veekogudest sõltub veekogu ehituskeeluvööndist (siseveekogudel 25...100 m, mererannas 200 m), kraavidest peab pinnaspuhasti jääma 3...10 m kaugusele (mida suurem maapinna lang, seda suurem kaugus). Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kui 20...50 m. 11.2 Tootmisettevõtte reoveekäitlus
annaabi.ee 
