o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis mitmeid tuntuid esindajaid o Georges de la TOUR "KARJASED JEESUS-LAST KUMMARDAMAS" o Louis le NAIN Kolm venda "HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid kui suri, siis kahe ülejäänud venna maalid muutuvad vaesemaks Le Nain'ide koloriit üsna vaene o Jacques CALLOT Graafik "SÕJAKOLEDUSED" o Kunstiakadeemia Charles le BRUN · Versailles' lossi kujundaja Nicolas POUSSIN · Ideaalmaastik · Heroiline maastik
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11
Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi, võib-olla prostituute, töölisi (nt. seppasid), kokkasid, vankrijuhte, loomulikult isandate teenreid, mõnikord ka isandate naisi jne., kes liikusid sõjaväega kaasa, lootes kasumit teenida. 2.3 Taktika Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast Rüütlivägede taktika oli primitiivne ja rõhus rüütlite individualismile, kus igaüks tegutses omaenese äranägemise järgi
· võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND · Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas) · Ühe- ja kahetüvelisus I ALALIIK · Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad. PÕHITÜÜP SEPP · Sepa, seppa, sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse. · Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l, n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars, küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn · kond-liitelised sõnad (aegkond, hammaskond, insenerkond, töötajaskond, võimkond)
annaabi.ee 
