(Hennoste 2000: 1352- 1367) Tõnu Tender (1994) arvates, 1960- ndatel astatel, slängi peeti negatiivseks ilminguks, mis risustas meie emakeelt. Mitmete aastate tagasi, Gerda Laugaste sõnul, slängi kasutamine on ähmane ja umbkaudne olnud ja seetõttu paljud inimesed jäävad kirjaoskamatuteks. Argine olukord lubab kasutada sõnavara, mis avalikus situatsioonis on keelatud. Tuleb nimetada oluliseks mõjuriks, mis separeerib kirjakeele ja argikeele on suhtlussituatsiooni olemasolu (Tiit Hennoste 2000: 1361). Samamoodi, Hennoste rõhutab, et on olemas sotsiaalne tabu: tabunähtused või tabutegevused, millest ei räägita ja tabutegevused suhtluses. Ning tabutegevused avalikus sektoris, mida on ebasobiv kasutada oma suhtlemises. Iga keele sõnavaras on laensõnu. On mitut viisi, miks üldse sõnu laenatakse. Üks olulisi on tuua uue mõiste keelde. Tõnu Tender arvab, et släng tekib ja areneb
Positsioonil (joonis 35 lk.5) "a" on nidatud mehaanline pihusti. Poisitisoonil "b" siseneb masuut ja sealt tuleb hk vi aur. hk vi aur siseneb dsi (kinenendu ossa), hk vi auri kiirus liigub. Kui liigub avadest tekkib hredus. Suunatakse ktusesse koos pirmaar huga ja pleti sees toimub primaar hu ja tolmu segunemine lejnud hk ka (sekundaarhk) antakse siis pletisse erinkanatlise kaudu. Igal katlal on omaette ssteem. Trummelkuul veskitega tolmuvalmistamise ssteem haamerveskitega. Ktuse separaator separeerib jmedamad tkid vlja. ##PLETID## Pletite skeemid on toodud lk 7 (toodud ka veskid joonis34). Pletid vivad paikneda katla kolletes, erinevates kohtades.(Pletite paigutus on toodud lk6 joonis30). Frontaalpaigutus n positsioon "b". Pletid paikenvad klgseintel "c". Kui kasutatakse klgseinte paigaldust siis smmeetriliselt on mlemal seinal on pleteid. Iga pltis see poolus tuleb htemoodi jakeskel tekkib plemis silinder. Lk 6 joonis 29 kige laialdasemalt levinud trubulentne torupleti.(Aerosegu).
Külvatakse ca 1-2 cm sügavusele. Külvieelne rullimine on vajalik kuiva mulla puhul, et tagada seemnete ühtlasem külvisügavus ja viia need mullaga paremini kontakti. Külviviisidest parim on ristikülv, mis kindlustab seemnete ühtlasema jaotumise ja vähendab külvivigade esinemist. Ka lauskülvil käsitsi või vastavate käsikülvikutega tuleks teha külv esmalt poole normiga ühte pidi ja siis teise osaga seemnetest risti eelmise külvikäigule. Tsentrifugaalkäsikülvikuga külvates separeerib külvik seemned raskuse järgi nii, et kaugemale lendavad raskemad seemned. Kaks korda risti üle külvates jaotuvad eri liikide seemned rajatava rohumaa pinnale ühtlasemalt. Külvijärgne rullimine tuleks teha rõngasrihvrulliga. Sile rull võib tekitada niiskele pinnasele kooriku. Külvijärgseks kõige olulisemaks hooldustööks on õigeaegne umbrohtude üleniitmine. Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20..
annaabi.ee 
