Ning saada teada millisel ajastul toimusid Tingis-khaani suured vallutused. 3 TEMUTIN TINGIS-KHAAN- tatarlaste>mongolite võimas valitseja. Temutin Tingis-khaan oli elanud noorpõlves viletsuses ning puuduses, ta võeti naaberhõimu poolt vangi ja pidi viibima kolm aastat raskes orjuses. Ta tegi kõige raskemaid töid vaenuliku hõimu sepapajas, endal puupakk kaelas. Kuid ta tappis ahelaga valvuri, põgenes sealt ja saatis hiljem palju aastaid sõdades mööda, taotledes võimu teiste khaanide üle. Temutin paistis silma sõjakate tatari khaanide seast erilise lahinguõnnega, julmusega vaenlaste ning heldusega poolehoidjate vastu ja hoogsusega rünnakutes. Ta oli juba viiekümne aastane, kui khaanid kuulutasid ta suurkagaaniks ja tõstsid ,,valgele auvildile" lootuses, et ta hakkab täitma kõige suursugusemate khaanide soove.
iseloomuga. 2.2.4 Koduloolised raamatud *,,Vesiratta Madis'' - Kirjastus Ilo 2004, toimetaja Ene Vald. Raamat on mõeldud esmajoones lastele. Kirjutatud on jutustusena ja tegevus toimub enamasti lapsesilmadega nähtu ning kogetu põhjal. Kirjanik loob raamatus täiuslikkusele läheneva tervikpildi, kõneleb veskitalu ümbritsevast maastikust, faunast ja floorast, ja sellest, millised olid taluhooned, kuidas tehti tarbeasju, käidi veskil ja sepapajas, mida kasvatati põllul ja aias, kuidas tehti leiba ja rõivaid, kuidas hoolitseti loomade eest ja palju muud. Põgusamalt on kirjeldatud seda, milline oli vana kool, mida loeti ja lauldi, kuidas peeti pühi ja täideti kombeid. Raamatust leiab ka vanu laule, kõnekäände, mõistatusi ja vanasõnu. Kirjaniku ettevõtmine on suur ja tulemuseks lausa uurimistöö. *,,Vesiratta Talumuuseum'' Kirjutatud on ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning
ainult tema ilusa näo ees saba ja talupoisid roomasid tema vabaduse ja rikkuse ees kui ussikesed. Sepp Villu üksi armastas teda kui omasugust inimest ja kena, tarka tüdrukut. Kas Maieke seda nägi või mitte, on teadmata; teada on nii palju, et Mai iga kord, kui sepp Risti talusse võõraks tuli, oma ema meelest üleliia elavaks ja vahel koguni vallatuks läks . . . Priidu silmis oli sepp kõige mõnusam mees tema poolt tuntud maailmas; ta aeles päevade kaupa sepapajas pingi peal ja silmitses imestuse ning aupakkumlsega, kuidas töö sepa käte all edenes; siis tuli vahel ka Priidule himu tööd käsile võtta, mida ta muidu kui surmarohtu vihkas ning põlgas. Sepal jälle oli, nagu öeldud, pool maailma sõpru täis, aga kellegi juurde ei tormanud ta nii määratute sammudega kui Risti talusse. Kus inimesed õnnelikud on, seal ei armasta nad suurtest asjadest ega sügavast tarkusest kõnelda
annaabi.ee 
