kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid ─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis selle mõistmiseks on läbi Hierokles'e identiteeti seletava ringmudeli abil, milles Hierokles kujutab üksikindiviide ringidena.
Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei varusta poode jõuludeks nende mänguasjadega. Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab
Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei varusta poode jõuludeks nende mänguasjadega. Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab
annaabi.ee 
