keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul. Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega 2. Vasta küsimustele Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest. o Mitmes astmes, nt NaHCO3=Na+HCO3=Na+ H +CO3 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH
joonis 4.11). Järelikult on ka ahelate otsad erinevad - ühes heeliksi otsas on esimese ahela desoksüriboosi 5' süsinik (või sellega seotud fosfaatjääk) ja teise ahela 3' süsinik ja sellega seotud OH rühm. Heeliksi teises otsas on vastas-ahela desoksüriboosi 5' süsinik ja esimese ahela 3' süsinik ja sellega seotud OH rühm. DNA kaksiheeliks moodustab parempoolse vindi. Iga kaksiheeliksi täispöörde kohta toimub üks kord ahelate teineteisest üleminek ehk seotumine. Seepärast on ahelate lahutamiseks vajalik et kaksiheeliks teeks ümber 10 oma telje sama arv pöördeid kui temas on vinte. Kuna DNA ahelad on omavahel seotud nõrkade - kuigi arvukate - vesiniksidemetega lämmastikaluste vahel, on DNA ahelad omavahel lahutatavad. Temperatuuri tõstmisega on võimalik vesiniksidemed lõhkuda ja DNA ahelad dissotseerida. See protsess on pöörduv
Kass on assotsiatsiooni konstant. Vastassuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on dissotsiatsioonikonstant. ühik on (M) Kui pool valku ligandiga kompleksis ja pool valku on vaba, siis dissotsiatsioonikonstant võrdub [L]. Kui K d=[L], siis Dissotsiatsiooni konst näitab vaba ligandi kontsi, mille juures pool valku on vaba ja pool valku on seotud ligandiga. Mida väiksem on Kd väärtus, seda tugevam on seotumine ja seda stabiilsem on kompleks. Kd võib olla ntx 10M, 1M, 20pM. Seostumine K d-ga 20pM on tunduvalt tugevam. Juba 20 pM kontsi juures piisab sellest, et pool valku viia kompleksi. Kompleksi moodustumine nõuab kahe molekuli kokkupõrget, seetõttu sõltub kontsist. Lagunemine aga ei sõltu kontsist, vaid on antud kompleksi sisemusest sõltuvalt. Mida väiksem on 6
annaabi.ee 
