koristamine. Vaevarikka põllutööga tegelevad samuti naised, sest meeste tööks on vaadata karja järele. Naiste riietus Aafriklased ei kanna rõivaid ainult kaitseks külma, päikese või vihma eest. Riideid kantakse ka selleks, et näidata oma positsiooni ühiskonnas, ametikohta või vanust. Naise riietus näitab, kas ta on abielus või mitte. Vallaline tütarlaps kannab puusaseelikut ja peaehet. Pärast abiellumist võib ta kanda nahast keepi ning eest seotavat seelikut. Abielus naised kannavad suurt keerukalt seotud pearätti. Mida suuren ja kõrgem on peakate, seda tähtsam on selle kandja. Aafrika emad seovad oma lapse salli või riidetükiga selga. Last seljas kandes saab lapse eest hoolitsedes ka muid töid teha. Aafrika naiste riietus (Pilt nr. 3) 6 Meeste riietus Aafrikas näeb mehe riietusest, kas ta elab kõrbes või metsapiirkonnas, kas ta on põlluharija või kuningas.
Kanti vööga või ilma. surcoat - kimonolõikeliste või otsaõmmeldud varrukatega rõivas. Üle pea käiv või eest kinnisega. cardaorp - cyclase taoline ülerõivas. Varrukad ülalt volditud, varrukale esiosas avati käte väljapistmiseks. Kanti ka poolringikujulist keepi. Peakatetest säilitab populaarsuse kapuuts, mis võib olla külge õmmeldud. Kantakse ka puuvillasest või linasest lõua alt seotavat mütsi või laiade ülespööratud äärtega ja kõrge põhjaga kübaraid RIIETUS MEHED - HILIS GOOTIKA Laialt levib lühike riietus, pikad rõivad jäävad ainult pidulikeks juhtudeks ning teatud ametiisikute rõivastuseks. Esialgu lühenevad rõivad põlvini, hiljem puusani. Kuna mehel peavad olema väga laiad õlad ja sale vöökoht, hakatakse jakil tegema ülalt tugevast kroogitud varrukaid, õlgade laiust toonitab veel tugev rullõlgadel. Jakile hakatakse tegema
osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Seotavat molekuli kutsutakse ligandiks. Ligandide mööduv seondumine on elusorganismis äärmiselt oluline, sest lubab organismil reageerida keskkonnamuutuste ja metabolismiseisunditele kiiresti ja pöörduvalt. 17. Geneetiline kood. Geneetiline kood on mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ehk koodoni vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.
Heintaimede puhul määrab saagi siiski lämmastik. Mulla varude arvelt võib toota 1,5 2,5 t/ ha kuivainet, toorproteiini sisaldusega 8..10 %. Piimakarja proteiini tarbe rahuldamiseks peab sööda kuivaine keskmine toorproteiini sisaldus olema vähemalt 14%. Liiga suur lämmastiku sisaldus ei ole ka hea, siis võib esineda rohkesti mitte valgulisi lämmastiku ühendeid (nt. NO2 ja NO3). 0,2 % on juba toksiline, sisaldus ei tohiks olla 0,07 %.Ei tohi märkamata jätta Liblikõieliste poolt seotavat lämmastikku. Meie kliima tingimustest koguvad liblikõielised heintaimed oma juurtel olevate mügarbakterite abil aastas ha kohta 90...170 kg lämmastikku. Kogus mida liblikõielised seovad sõltub nende osatähtsusest rohukamaras, temperatuuris, niiskus oludes, heintaime liigist ja ka sordist. Kõrreliste ja ristikute niidetavatel rohumaadel esimesel- teisel kasutus aastal lämmastikku ei anta. Kui lämmastiku osatähtsus langeb alla 50- 60% siis on vaja anda 30-40 kg lämmastikku ha - le