– Täielikult paardunud miRNA seondumiskohad – komplementaarsus kogu miRNA pikkuses. Tavaline taimedes, haruldane loomades, mRNA lõigatakse katki selle tulemusel. • • miRNAde seondumiskohtade ennustamine toimub põhiliselt seed regiooni järjestuse alusel mis peab olema täielikult komplementaarne miRNAga. Lisaks kasutavad algoritmid lisakriteeriume spetsiifilisemaks muutmiseks – lisakriteeriumid võivad hõlmata seondumiskoha järjestuse mustreid, mis soodustavad miRNA seondumist, erinevad sekundaarstruktuurid võivad mõjutada, kõige olulisemaks on konserveeritus lähedaste ja kaguete liikide vahel. Mida rohkem seondumiskoht on konserveerunud seda spetsiifilisemalt langeb see miRNA seondumiskohta ja seda parem on tõendusmaterjal et seondumiskoht on funktsionaalne. • • MikroRNAde toimemehhanismid • miRNA toimib RISC kompleksis giidmolekulina, seondudes sihtmärk-mRNAle.
ribosoomidel, millest mõned näited: glutaarimiidid (tsükloheksimiid, streptividoon), streptogramiinid (vernamütsiin, virginiamütsiin), krüptopleuriin, krototsiin. Ribosomaalset translokatsiooni inhibeerivad tiostreptoon, viomütsiin ja spektinomütsiin. Neist esimene, tiostreptoon, seondub ribosoomi suurema 35 subühikuga. Tiostreptooni seondumiskoha moodutavad ribosoomi valk L11 ja 23S rRNA. Tiostreptoon ja viomütsiin blokeerivad ribosoomi struktuurse muutuse, mis on vajalik translokatsiooni (mRNA ja 2 tRNA moklekuli kompleksi liikumine ribosoomis ühe koodoni võrra) toimumiseks. Tiostreptoon, aga mitte viomütsiin blokeerib ka elongatsioonifaktor G seondumise ribosoomidega, mis võimendab translokatsiooni inhibeerimist veelgi. Tiostreptooni resistentsuse tagavad 23S rRNA modifitseerimine
Erütromütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid ribosoomi valgus L4, L22 ja 23S rRNA-s. Erütromütsiin seondub suurema subühiku valkudega ribosoomis ja 23S rRNA-ga. Antibiootikumide resistentsus bakterites 39 saavutatakse mutatsioonidega ribosoomi komponentides (nt permeaablust – ravimite transport bakteritesse – mõjutavad mutatsioonid. Ribosomaalset translokatsiooni inhibeerivad tiostreptoon, viomütsiin ja spektinomütsiin. Tiosreptooni seondumiskoha moodustavad ribosoomi valk L11 ja 23S rRNA. Translokatsioon – mRNA ja 2 tRNA molekuli kompleksi liikumine ribosoomis ühe koodoni võrra. Tiostreptoon ja viomütsiin blokeerivad ribosoomi struktuurse muutuse – translokatsiooni toimumise. Tiostreptooni resistentsuse tagavad: 1) 23S rRNA modifitseerimine või muteerumine 2) valgu L11 puudumine ribosoomidest Viomütsiini resistentsuse tagavad: 1) 23S ja 16S rRNA mutatsioonid Spektinomütsiin – takistab EF-G seondumist ribosoomidega
annaabi.ee 
