Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. · Õuekunstnikud isa ja poeg Jean Clouet ning François Clouet. Peamised olid portreemaalid. Francois Clouet: kõrge reputatsioon. Peateos "Austria Elisabethi portree". Töötas õlivärvidega ja ülisuurt tähelepanu pööras detailidele. Maalid on värvitud tagasihoidlikult, kahvatute värvidega ja delikaatsetes toonides. Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust. · Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus
homme unustatud ja välja naerdud? Kas see, mida meie nimetame ,,Kultuuriks", vaimuks, hingeks, ilusaks, pühaks, on lihtsalt ammu surnud ja ainult veel paari meiesuguse narri poolt tõeliseks ja elusaks peetud kummitus?" (lk 34-35) Muusika ,,Hetke seisin ma haistes, nuusutasin verist räiget muusikat, haistsin kurjalt ja himukalt nende saalide atmosfääri. Selle muusika lüüriline pool oli imal, ülesuhkrustatud ja lausa nüretas sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled naiivselt ja rahumeeli koos, moodustades terviku. See oli languse muusika, samalaadne muusika pidi olema viimase keisri aegses Roomas. Bachi, Mozarti ja tõelise muusikaga võrreldes oli ta loomulikult sigadus aga seda on kogu meie kunst, kogu meie mõtlemine, meie valekultuur, kui võrrelda seda tõelise kultuuriga. Temas on sugemeid neegrist ja sugemeid ameeriklasest, kes tundub
Viimati täiendatud 09.02.13 129 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a asendist, üksikpuude ja haljasmasside paigutusest, teedest, grottidest, varemetest, monumentidest ning motiivide järgnemisest; samuti pargi vaimsusest - ilust, sentimentaalsusest, õpetlikkusest, legendidest ja maalilistest kontrastidest. Tema andis mõistele `aed' uue tähenduse ja võimalused seoses muutustega: rahvaaed, kalmistu, haiglaaed, promenaad jne, ta nägi ette tulevikku avalike aedade suunas. Aia käsitluses tõi ta sisse alajaotused päevaaegade (hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed) ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse
annaabi.ee 
