Ants Laikmaale ja Kristjan Rauale kuulub ka oluline osa eesti kunstialase mõtte arendamisel. Nemad olid esimesed, kelle vaadetes oli akademismivastane hoiak, võtsid omaks kunstielu uuenduslikke mõtteid ja otsisid uusi teid. Nende loomingut mõjutasid impressionistid, postimpressionistid, sümbolistid ja juugend. Juhtivateks motiivideks kujunesid taluelu ja talumaastik. Kasutama hakati vabaõhumaali. Baltisaksa kunstnike looming jäi sentimentaalselt ilutsevaks, elukaugeks ajaviitekunstiks. Asutati Rändnäituste Ühing Kunstihuvi Edendamiseks (1899), ülesandega korraldada rändnäitusi Saksa kunstnike loomingust baltisaksamaal. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju
reprinted 1950; The Architectural Press, London.) Näide Tunnardilt: Bentley Wood, Sussex. "Maastik või majaümbrus on vaja kohandada inimese vajadustele! See mis on vajalik, ongi hea, dekoratsioone või lihtsalt pinnatäidet pole vaja! Enam pole tarvidust järgida mingeid akadeemilisi stiile. Aed sümboliseerib meie ühtekuuluvust loodusega. Loodus on me elu eeldus, meie ei ole tema valitsejad. Loodust pole tarvis imiteerida ega sentimentaalselt imetleda. Looduselt võib aga palju õppida. Aed on kunstiteos. Ta on ka palju muud - koht puhkamiseks, lõõgastumiseks, aiataimede kasvatamiseks jne, aga et olla aed sõna kõige õigemas tähenduses, peab ta olema eelkõige esteetiline kompositsioon. Inspiratsiooniallikad: moodne kunst ja jaapani aiakunst." 1937. a. kirjutas Ch. Tunnard koos Belgia maastikuarhitekt J. Caneel-Claes'iga manifesti: "Usume loomingu aususesse... et kujundaja lähtub oma teadmistest ja kogemustest, mitte
Tõenäoliselt ei olnudki nende muusika džäss selle sõna tänapäeva mõistes, kuid ei saa unustada sedagi, et ka džässi sünnimaal olid paljud hiljem põhireegliteks muutunud tõeks- pidamised siis alles kujunemisjärgus. Tähtis on see, et oma orkestreid nii nimetades viitasid nad otseselt soovile selle uue muusikaliigiga tegeleda ja seda (võimaluste piires) mängima õppida. Seega võib neis külakapellidest tekkinud džässbändides näha ka üleminekuetappi sentimentaalselt saksalikult tantsumuusikalt džässilikumale stiilile. Džässmuusikal oli niisiis arvestatav mõju meie tantsumuusika ja muusikalise mõtlemise kuju- nemisele ning ühes uute tantsudega oli ta kogu seltskonnakultuuri oluline suunaja. Koos publiku maitse kujundamisega avardas džäss ka paljude muusikute tõekspidamisi nii muusika väljendusvahendite kui orkestri kõlapildi osas. Siis väljakujunenud tantsuorkestrite tüüpkoos-
annaabi.ee 
