Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele,
46. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. B. Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. C. Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile. D
Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. Ainult matsid sodivad seintele. Intelligendid joonistavad. On palju vanasõnamodifikatsioone, vanasõnade ümbertegemist, mille põhiline eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Üldistavate väidete rühma kuuluvad ka defineerivad üldistavad väited. Sageli kasutatakse väidetes negatsiooni. B. Autoritsitaadid, aforistlikud mõtteterad, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused
annaabi.ee 
