Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem. On hästi teada, et tugeva motivatsiooni korral ja adekvaatsete signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti vähemadekvaatsetele ärritajatele. 8. Käitumise ammenduvuse küsimus, näide eksperimendist selgsõuduriga. Niisiis putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist 9. Harjumine ja sensitiseerumine. Kui isik või loom on mõnele ärritajale väga kaua eksposeeritud, siis tekib harjumine. Sensitiseerumine on mõne ärritaja suhtes jälle tundlikuks muutumine. Harjumine käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust. 10. Sisemiste ja väliste tegurite aditiivsuse küsimus.
kaitsva nurkasurutud roti, võitlevate kukkede või oma poegi kotka eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Lisaks lõpetavad loomad agressiivse käitumise, kui eesmärk on saavutatud (pole vajadust kakelda). Pole tõestatud näiteid tühikäitumise kohta, kus mingi käitumine vallanduks ärritajate täieliku puudumise korral. Käitumise ammenduvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine ajas, kuigi puututakse kokku ärritajaga, võiks panna eeldama, et käitumine ammendub. N: selgsõudur reageerib veepinna vibreerimisele, ta lõpetab selle vastu huvi tundmise, kui seda toimub ühes kohas stabiilselt. Kui ärritamine lakkab mõneks ajaks ja algab uuesti, siis selgsõudur reageerib sellele. Samamoodi kui vibratsioon toimub uues kohas. Seega putuka
ventilaatori, kuuleme me seda kohe ja keerame pead, peagi aga ei märka me enam ventilaatori undamist (sest see ei kujuta endast meile ohtu). Kui aga ventilaator järsku uuesti välja lülitatakse, märkame me seda jälle otsekohe. Selgus, et mõne tegevuse puhul ei esine mingit käitumise „väsimist“, vaid vastupidi, kui seda on varem juba mitu korda sooritatud, on edaspidi seda järjest kergem sooritada (seega ammendumise asemel hoopis tundlikkuse kasv ehk sensitiseerumine). Rott, kelle kopulatsioonivõime on ühe emasega lõplikult ammendunud, on endiselt täiesti võimeline alustama kõike otsast uue emasega! Viimast, paarumiskäitumise uurimisel alati silmas pidada tulevat fenomeni kutsutakse Coolidge’i efektiks. Kokkuvõttes: käitumise muutumine ärrituse kestes ei allu lihtsatele reeglitele, nagu ennustas psühhohüdrauliline mudel seda ei saa taandada mingile ASE
annaabi.ee 
