harjumused, mis võimaldavad lapsevanemal edukalt täita oma vanemlikke kohustusi ja ennetada ning toime tulla kriisiolukordadega viisil, mis toetab lapse arengut. Vanemlikud oskused(üks vanemliku kompetentsuse komponent)- lapsevanema oskus tagada lapse põhivajadused, turvalisus, emotsionaalne lähedus lapse ja vanema vahel, lapse stimuleerimine, lapse suunamine ja piiride seadmine ning stabiilsus; need sisaldavad endas ka võimet empaatiliselt ja sensitiivselt reageerida lapse individuaalsetele arenguvajadustele; vanemlike oskuste tase on suuresti mõjutatud lapsevanema teadlikkusest efektiivsete vanemlike oskuste osas ja seetõttu on erinevate sekkumisprogrammidega võimalik vanemlike oskuste taset parandada; vanemlikud oskused on need, mida hinnatakse; vanemlikud oskused: stabiilsus, põhihooldus, turvalisus, emotsionaalne soojus, stimuleerimine, juhendamine ja piirid.
1960. aastatel hakkasid täiesti terved inimesed psühhoteraapia- ja eneseabirühmades osalema, et vaimset areneda. Tervenemine <--> vaimne areng. Kehalisi haigusi, suhteprobleeme, õnnetusi tõlgendatakse kui mõttes, tegudes jmt toime pandud vigade tagajärgi. Põhjuseid: ebakõla loodusega, vale toitumine, keskkonna saastatus. Esoteerika, okultism (okultism = salaõpetus). Okultismi puhul on rõhk rohkem tehnikal ja oskustel. Esoteerika sensitiivselt tajutavad asjad, vaimsed nähtused, jõud, energiad, vaimolendid, ... ja nendega seotud elamused (surmalähikogemused, kohtumised vaimudega jne), võtted (vaimudega suhtlemise tehnikad, ennustamine, feng shui jpm). [Meditatsiooni/joogat võidakse võtta ka väga tehniliselt, materiaalselt.] Esoteerika kaudu võib uus vaimsus religioonina nähtavaks saada. Uue vaimsuse ,,teispoolsusse pürgiv tahk" ammutab oma mõisteid esoteerikast.
Näiteks lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisusi, kui nad puutuvad kokku teise isiku stressiga. Lastel aga, kes oskavad oma emotsioone tõhusalt talitseda, ilmneb empaatilisem reageerimisvõime ja vähem isiklik närvilisus teise isiku stressi suhtes. Emadel, kes on empaatilised, kellel on kõrged tulemused seisukoha võtmist vajavates ülesannetes ja kes reageerivad sensitiivselt oma laste vajadustele, on tõenäolisemalt lapsed, kellel on suur empaatiavõime teiste suhtes. Avastati, et lapsed (vanuses 1-3 aastat), kes näitasid üles sõbralikku huvi ja hoolt uue lapse suhtes kolme esimese nädala jooksul pärast uue lapse sündi, reageerisid kuus aastat hiljem läbi viidud uurimuses tõenäolisemalt murelikult, kui noorem õde-vend sai haiget või oli stressis.
annaabi.ee 
