3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi,
lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS
Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS
annaabi.ee 
