· Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod. · Üsna oluliseks näitajaks andekate laste puhul loetakse huumorimeele olemasolu. · Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. · Andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognittivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. · Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga- näiteks kui andekusega
ole seda kunagi kuulnud. Inimesele annab see ellujäämise võimaluse. NT inimene klammerdub täiskasvanu külge (nutmine, naeratamine, imemine). 2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil
isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprob- leemide allikaks. L. Silverman (1997) on suurt hulka lapsevanemate hin- nanguid uurides osutanud andekate laste oluliselt kõrgematele näitajatele võrreldes nii-öelda tavaliste lastega intensiivses reaktsioonis frustratsioo- nile ja perfektsionismis. Andekate uurijad on üsna ühel meelel, et andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognitiivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatavust ja empaatiavõimet (Shavinina, 1997). Sageli on laste eri oskuste ja võimete areng asünkroonne – näiteks abstraktne mõtlemine areneb kiiremini kui emotsionaalne küpsus selle- ga toime tulemiseks või ei kulge vaimne areng sünkroonis füüsilise või sotsiaalse arenguga
annaabi.ee 
