Jäänuks ükski neist elama, oleks ta kuningliku pärijana oma ema koha üle võtnud ning Amarna vereliini edasi kandnud, ja tõepoolest, kogu Egiptuse ajalugu oleks siis võinud olla 19. dünastiast alates hoopis teistsugune. Loomulikult polnud Niiluse läänekaldal Luksoris tehtud suurt arheoloogilist avastust võimalik saladuses hoida. Väljakaevamistelt saabuvate teadete esmaavaldamise õigused sai endale "London Times". Kogu maailm rääkis sensatsioonilistest leidudest. Kolm üksteisest sõltumatut valvemeeskonda, mille olid palganud kolm erinevat ametkonda, patrullisid ööl ja päeval hauakambri ligidal. Väljakaevajate, vähemasti teadlaste seas võttis aga sootuks teisel põhjusel maad üha suurenev närvilisus. See põhjus oli üks tagasihoidlik ostrakon-savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mõni päev hiljem, pärast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglüüfid
Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu. Nende arheoloogiline kaevamine ning uurimine intensiivistus. Heinrich Schliemanni eestvedamisel kaevati välja Trooja (1870-1873) ning Mükeene (1874-1876). Nendest sensatsioonilistest avastustest hakkas sel ajal kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine. Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel
sisaldanud kaljukambrisse, nii et nende saagiks olid langenud vaid viksemad esemed. Kik see oli juhtunud, nagu hiljem kindlaks tehti, varsti prast surnud vaarao sngitamist. Seega on ka seletatav, miks hauarstajad olid kambriuksed tabamise kartusel taas kinni pitseerinud. Loomulikult polnud Niiluse lnekaldal Luksoris tehtud suurt arheoloogilist avastust vimalik saladuses hoida. Vljakaevamistelt saabuvate teadete esmaavaldamise igused sai endale London Times. Kogu maailm rkis sensatsioonilistest leidudest. Kolm ksteisest sltumatut valvemeeskonda, mille olid palganud kolm erinevat ametkonda, patrullisid l ja peval hauakambri ligidal. Sest nii palju oli judnud lbi tilkuda vljakaevamised olid alles algusjrgus. Howard Carter kirjutab: Kuni me eeskambriga hele poole judsime, olid meie nrvid, meeleolust hoopiski rkimata, kohutavas seisundis. Eeskambris pildistati iga eset selle leidmise kohas, joonistati seejrel les ning valmistati ette konserveerimiseks. hes teises, thjana leitud vaarao
annaabi.ee 
