ei saa mükoplasmadest kloneeritud geene ekspresseerida E. coli's. E. coli ei lülita UGA kohal valku Trp, vaid termineerib ahela sünteesi. Tekivad mittetäielikud valgud. Füsioloogia Mükoplasmad jagatakse fermentatiivseteks ja mittefermentatiivseteks. Mittefermentatiivsetel mükoplasmadel puudub heksokinaas, fosfofruktokinaas ja aldolaas ja EMP (Embden- Meyerhofi) rada neil ei funksioneeri. Küll aga saavad nad kasutada rasvhappeid ja alkohole ja neid aeroobselt lagundada. Kõigil seniuuritud mükoplasmadel on väga puudulik hingamissüsteem, neil puuduvad kinoonid ja tsütokroomid, seega ei suuda nad oksüdatiivselt fosforüülida. Fermentatiivsetel mükoplasmadel moodustub ATP glükolüüsis substraatsel fosforüülimisel. Mittefermentatiivsetel võib ATP moodustuda arginiini dihüdrolaasi reaktsioonis. Neil on membraanis aktiivne karboksüpeptidaas, mis vöib peremeesraku valkudest vabastada Arg ja varustada mükoplasmat energiaallikaga. L-Arg
Kui FtsZ-i hulka rakus suurendada, septumite hulk rakutsükli kohta suureneb ning toimub nii tsentraalne jagunemine kui ka minirakke tekitav jagunemine poolustelt. FtsZ-i ekspressioonitaseme veelgi kõrgemale tõstmine viib aga filamentsete rakkude moodustumiseni, sest raku jagunemisel on oluline, et proportsioonid jagunemisel osalevate valkude vahel oleksid paigas. Raku jagunemise mehhanismid teistes bakterites FtsZ-i homolooge on leitud kõigist seniuuritud bakteritest ja ka arhedest. Teised raku jagunemisel osalevad valgud ei ole nii universaalsed. Graampositiivse bakteri Bacillus subtilis'e rakud võivad jaguneda kas vegetatiivsel teel, raku keskelt või asümeetriliselt. Rakkude ebavõrdne pooldumine toimub siis, kui nad sporuleeruvad. Ümberlülitumine vegetatiivselt raku jagunemiselt asümeetrilisele toimub transkriptsiooni faktori Spo0A toimel. Algselt moodustub 2 polaarset FtsZ-i ringi, seejärel üks neist degradeeritakse.
se tõlkida üks lõik ja seejärel küsitletakse neid tõlkimisel kasutatud meetodite teemal? 37. Miks ei anna avaldatud tõlgete uurimine vältimatult infot tõlkimise kohta? 38. Kuidas saaks deskriptiivse tõlketeaduse tulemustest (et üldiselt tõlgitakse teatud viisil) järeldada preskriptiivseid tõlkimise reegleid (et tuleks tõlkida teatud viisil)? 39. Miks on tõlgete keel teistsugune kui algupäraste tekstide oma – kas see on tõlkimise olemus või seniuuritud tõlkijate pädevuse puudujääk? Lugemist • Tõlketeaduse kui iseseisva distsipliini alustekst James Holmesilt (1994). • Põhjalik ülevaade kirjeldava tõlketeaduse algusest: Hermans 1999: 7-21. • Susam-Sarajeva (2009) käsitlus juhtumiuuringust laiemalt ning üldistamisvõimalustest juhtumiuuringu puhul. • Gideon Toury põhjalik käsitlus kirjeldavast tõlketeadusest (1995).
annaabi.ee 
