Minnes oma reisil edasi, külastaksin järgmisena püramiididele päris lähedal asuvat kuninganna Hatsepsuti surnutemplit, mis on kolmeastmeline ning väga hästi säilinud tempel. Hatsepsuti tempel on kavandatud hiigelsuurena. Ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, justkui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku. Seda nimetatakse kaljutempliks. Eriti huvitavaks teeb kuninganna Hatsepsuti templi see, et 19. sajandil leiti Hatshepsuti surnutempli kõrvalt suurim seniavastatud kuninglike muumiate peidupaik. Edasi rännates läheksin Khnumi templisse, mille juurde viib tee läbi turutänavate. Tempel on pühendatud Khnumile, kes oli pottseppade jumal ning kes olevat valmis voolinud esimesed inimolendid. Templi põhiliseks omapäraks on see, et templi hüpostüülsaal asub 9 meetrit maapinnast allpool. Kui majad, mis asusid templi ümber ära lagunesid, ehitati järgmised majad eelmiste varemetele ning nii jäigi tempel lõpuks teistest ehitistest allapoole
Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis) 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest (tõenäoliselt Homo erectus) 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse ja Aasiasse 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk Aafrikas 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon Aafrikast teistele mandritele 12 000 a.t. Euroopas sureb välja inimese suurim jahiloom mammut Raul Vaiksoo "Aja lugu" http://static.guim
mida kasutati töö tegemiseks. Seinad olid seest poolt viimistletud sileda krohvikihiga ning harva esines ka seinamaalinguid. Seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati panipaikade- ja kappidena. Köögid olid teistest ruumidest eraldatud. 3. Hacilari linna mudel. Cayonu Cayonu oli neoliitiline asula Lõuna Türgis, mis asustati umbes 7200 6600 a. eKr. Linn asus tauruse mäe jalamil. Tegemist on vanima seniavastatud asulaga Türgis. Asula moodustas umbes 200 m-se läbimõõduga ala. Arvatakse, et kogu elanikkond koosnes 100 200-st inimesest ning asula 25 50-st ehitisest. Asula üldise paigutuse järgi moodustus linna keskele ruudukujuline väljak, mida ümbritsesid ristkülikukujulised majad. Hooned ja ka üksikud ruumid olid iseloomulikult ümarate nurkadega. Arheoloogid on jaotanud linna erinevate arengufaaside järgi viite etappi: 1) Esimeses faasis puudusid konkreetsed honed
annaabi.ee 
