Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit
Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit
https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/oppematerjal_astronoomi a_galaktikad.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/IC_10 https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html https://www.taskutark.ee/m/tahesusteemid-ehk-galaktikad/ https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4707 https://elu24.postimees.ee/66008/linnutee-voib-naabergalaktikaga-seniarvatust-varem-kokku- porgata https://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.novaator.ee/ET/kosmos/mis_kujuga_on_linnutee/ https://annaabi.ee/Andromeeda-Galaktika-m6479.html Kätlin Kallas F5
keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John Anderson ja Gerald Schubert leidsid nii Voyageride ja Cassini kui ka Pioneer 11 mõõtmistulemuste põhjal Saturni täpse kuju ning arvutasid välja, kui kiiresti ta pöörlema peab, et selline kuju kujuneks. Seniarvatust suurem pöörlemiskiirus annab alust oletada, et planeedi tahke südamiku mass on väiksem kui seni hinnatud. Üldlevinud teooria järgi moodustus Päikese ümber tiirelnud gaasi- ja tolmupilves esmalt planeedi kivine südamik, millele ajapikku gaasikiht ümber kogunes. Teine võimalus on, et planeedi südamik ja atmosfäär tekkisid enam-vähem ühekorraga, kuid sel juhul peab südamik olema jäänud suhteliselt väikeseks.
sellest. Päike koos teiste tähtedega tiirleb umber Galaktika tuuma, tehes täistiiru 250 miljoni aastaga. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Tähtedevaheline gaas ja tolm jääb tähtedest veelgi õhemasse kettasse, mille paksus on vaid 500 valgusaastat (nr 2 lk 111, 112) 3. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud
detsembril 1908. See oli kuni Hookeri teleskoobi valmimiseni maailma suurim kasutusel teleskoop. Sellest sai üks teenekamaid teleskoope astronoomia ajaloos. Tema konstruktsioon võimaldas teha vaatluste põhjal spektroskoopilist analüüsi, parallaksi abil kaugusi määrata, pildistada udukogusid ja tegeleda fotomeetriaga. Ta kuulus veel aastakümneid maailma suuremate teleskoopide hulka. 1,5-meetrise teleskoobi vaatlusandmete põhjal leidis Harlow Shapley, et Linnutee on seniarvatust tunduvalt suurem ning et Päike ei paikne Linnutee keskmes. Teleskoobiga töötasid teiste seas Edwin Hubble, Walter Baade ja Allan Sandage. Teleskoop on alates selle paigaldamisest olnud kasutusel peaaegu igal selgel ööl. Praegu on teleskoop antud avalikkuse käsutusse. See on maailma suurim külastajatele ligipääsetav teleskoop. 2,5-meetrine Hookeri teleskoop Hale hakkas kohe ka suuremat teleskoopi valmistama. Seda rahastasid John D. Hooker ja Andrew Carnegie
tänapäeval raske saada teavet ostetud toodete elukaare mõjust loodusele, sh veele. Kas tasub osta fosfaadivaba pesuainet linnas, kus on tõhus heitveepuhasti? Kas mahesiga kurnab Läänemerd vähem kui intensiivpõllumajanduses toodetud nisuleib? Sellist infot peaks tarbijatel olema palju rohkem. Läänemeri ei ole veel lõplikult hävinud ning toimunud muutus ei ole tõenäoliselt pöördumatu. Ometi on vaja valmis olla selleks, et Läänemere seisundi parandamine eeldab seniarvatust suuremaid jõupingutusi. Läänemeri ei tule sellest olukorrast välja juhul kui ta - juba mitmendat korda - jäetakse ise endaga toime tulema. Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid ajaküsimus. Ehkki 2006. aasta talvine naftakatastroof oli oma ökoloogilistelt tagajärgedelt ilmselt Eesti kõigi aegade rängim, polnud see naftakoguselt suurim isegi meie ajaloos.
annaabi.ee 
