nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja). 24)sengo bungaku - sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ''mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P 25)jiyshi (shintaishi)- vabavärss
Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis. Bundan`ide taastamine tähendas ühtlasi ka, et uute kirjanike esiletõus hakkas olenema Akutagawa kirjanduspreemiast. 20)Milline on üldjoontes uuem luule?
kirjanduskriitikuna. 1955a sai Kiiroi hito eest Akutagawa preemia. Tuntumad romaanid Chinmoku (Vaikus,1966), Samurai (1980) ja Fukai kawa (Sügav jõgi,1993). Tal on eriline huvi inimese julma käitumise vastu. e Kenzabur (s. 1935) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. 1958a sai ta oma lühiloo Shiiku (Loomakasvatus) eest Akutagawa preemia. Tema peamiseks inspiratsiooni allikaks oli ta haige poeg. Samas käivad tema tekstidest läbi ka poliitilised ja pastoraalsed teemad. Ise on ta end nimetanud sengo bungaku ,,sabaotsaks". Man`en gannen no futtobru (Man`en aja esimese aasta jalgpall, Silent cry, 1967). Nimetab vaimset kogemust "ülevuseks", milles võiks paikneda kolm paradigmat: visioon vägivallast, mis on paljuski apokalüptiline. e arusaam kollektiivsusest, mis on seotud looduslike paikadega. Ülevus on inimese keha. See on sageli seotud seksuaalsete aspektidega, aga ka vägivallaga. Kzui wa watamashii ni
annaabi.ee 
