„Ulysses”, romaan „Finnegans Wake” 47. Nimetage india kirjanikke. Salman Rushdie, Arundhati Roy 48. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. Absurditeatri väljapaistvamad autorid on Samuel Beckett, Eugene Ionesco ja Harold Pinter. 49. Kelle kirjutatud on ingliskeelne eepos „Omeros” (1990)? Derek Walcott 50. Mis oli „négritude'i” liikumine? Liikumise loojaks olid kirjanikud Leopold Sedar Senghor ja Aime Cesaire. Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. 51. Milline Põhja-Carolinast pärit ameerika kirjanik oli Jack Kerouaci esimesi kirjanduslikke eeskujusid? Thomas Wolfe („Vaata kodu poole, ingel”, „Oodates kuulsust”) 52. Nimetage kaks Allen Ginsbergi luuleteost. „Ameerika”, „Kaddish” 53. Nimetage neli 20. sajandi ameerika naisproosakirjanikku
Peale peateose „Nende silmad vaatasid Jumalat“ (1937, kujutab visa mustanahalist tüdrukut, kes on optimist, kuid kellel meestega ei vea) avaldas autobiograafilise romaani „Jonah’ pudelkõrvitsaväät“ (1934) ja romaani „Mooses, mees mäelt“ (1939). Viimane jutustab Moosese lugu nii, et tegelaste otsene kõne on afroameeriklaste murdes ja piibliimedega on ühendatud voodoo (vuuduu) usu elemente. Négritude’i liikumine Loojaks olid kirjanikud Léopold Sédar Senghor (eluaastad 1906 – 2001, Senegali president aastatel 1960 – 1980) ja Aimé Césaire (1913 – 2008, elas Kariibi mere saarel Martinique’il). Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. Liikumine leidis Jean-Paul Sartre’i poolehoiu. Mustanahaliste hulgas oli sellele vastaseid. Mõlemad suuna loojad on põhikuulsuse pälvinud
Negritüüd (négritude) Negritüüd oli liikumine, mida mõjutas ka garveism. See tähendab neegrirahvaste kultuurilise eripära kontseptsiooni.Liikumine ise kasvas välja diskrimineerimisest. See sündis sõdadevahelisel perioodil Prantsusmaal, kuhu neegrid saabusid õppima. Nad tundsid seal ühel või teisel moel rassilist diskrimineerimist. Kaks musta meest, üks afroameeriklane Aimé Césire (1913-2008), teine aafriklane Léopold Sedar Senghor (1906-2001), kes oli ka iseseisva Senegali esimene president. Mõlemad mehed olid luuletajad, publitsistid ja kirjanikud. Nende liikumise esialgne sõnum oli, et neeger olla pole häbiväärne ning neil on eriline vaimne missioon vastandatuna Lääne materialismile. Rõhutati, et neegrirass on hea loomuga ning kasutati ka pseudorassismi. Ideed leidsid viljaka pinna Prantsuse Aafrikas. Hiljem liikus fookus nahavärvilt aafriklaseks olemisele
committed the greatest sin against the Black race – we must atone for our transgressions. We must set aside a Day or Days of Atonement. It doesn’t matter who takes charge of setting up the Day, it could come from continental Africa or from the Diaspora; it could come from a credible leader of the race – it 42 could come from Nelson Mandela; Bishop Tutu of South Africa; Chinua Achebe of Things Fall Apart fame, former President Leopold Senghor of Senegal; Nobel Laureate Wole Soyinka; or the new dynamic African leaders – Thabo Mbeki of South Africa or Olusegun Obasanjo of Nigeria; Minister Louis Farrakhan of the Nation Islam; The Rev. Jesse Jackson or the Rev. Al Sharpton; it could come from any of the African Congress, the NAACP (National Association for the Advancement of Colored Peoples), the Urban League, the Operation Rainbow/:PUSH, the National Action Network; better still, it could even
annaabi.ee 
