Kaheksajalad Taavi Kaasik 8.c Hariliku kaheksajala looduslik leviala ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Teda esineb ka Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. Üldine info Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Kaheksajalg ujub tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on vähid ja krabid. Kaheksajalg on hea ujuja ja enamuse oma saagist püüab ta järsku rünnates. Kaheksajalg on varustatud mürginäärmete ja tindipommidega. Tunnused
nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud. 3. KAHEKSAJALG Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne, kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik. Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel 4 Kalad meie toidulaual ja Cabo Verdes. Kaheksajala pikkus, arvestades mantlit, on 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m. Tema kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol. Ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Arvatakse, et kui kaheksajalg magab, siis
· Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks. · Kõige suurem valik mereandidest oli kalmaaridel, mida müüdi konserveeritult, kuivatatult ja ka erinevates purkites. Kaheksajalad · Peajalgseid on kaheksahaarmelisi ja kümnehaarmelisi. · Kaheksa haarmega peajalgseid nimetatakse kaheksajalgadeks. · Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. · Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. · Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. · Ta toitub vähkidest ja molluskitest. · Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). · Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. · Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse
laialdastel aladel Läänemere lõunaosas (Saksamaa, Poola, aga ka Leedu ja Läti veed) puudub kaljune põhi. Läänemere floorat iseloomustab asjaolu, et mitmed liigid, sealhulgas peremees-liik põisadru Fucus vesiculosus kasvab siin sublitoraalis, tõusu- mõõna meredes on ta eulitoraali liik; sama saab öelda Taani väinades esineva F. serratuse kohta. 3. Subtroopika, soe parasvööde Ulatub Euroopas Atlandi ookeanis Briti saarte lähedalt 10C-talve isotermist kuni Senegalini W-Aafrikas ( 20C isotermini), kus algab troopikavööde. Siia kuuluvad lisaks laialdastele Euroopa ja Aafrika aladele Kanaaride (ja teiste saarte, Asoorid Madeira) ja Vahemere provints (hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere). Vahemeres puudub samuti praktiliselt tõus ja mõõn, (see on ainult 20-40 cm, mõnes kohas 1-2 m), sest ühenduseks Atlandi ookeaniga on ainult kitsas, madal (350 m) Gibraltari väin. Soolsus: 36-39 promilli, suurenedes läänest itta
annaabi.ee 
